Lääne-Eesti pommigrupi viieaastane pommikoer Geps sai noore kolleegi, kel nimeks Nelfi. Koos pikakarvalise Saksa lambakoera Nelfiga asus pommigrupis tööle koerajuht Ott Roossaar.
Demineerijate pommikoer Geps sai noore sõbra
12. veebruar 2014, 16:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Värsked pommigrupi töötajad Ott ja Nelfi nägid teineteist esimest korda paar päeva tagasi. Kuidas nad omavahel sobima hakkavad, näitab aeg. Kuid juba praegu avaldas Ott Roossaar arvamust, et nad saavad hakkama.
Nelfi on sündinud eelmise aasta 1. jaanuaril. Seega on ta veidi üle aasta vana.
Nii koera kui koerajuhti koolitab päästeameti kogemusega demineerimiskeskuse peaspetsialist Urve Lageda, kelle arvates on aastane koer koolituseks just parimas eas.
Lageda jutu järgi on Nelfi kasvanud üles ühes Eesti perekonnas, kelle jaoks osutus koer ühtäkki liiga energiliseks. „Helistati, et ma vaataksin koera üle ja ehk sobib ta meile. Ja meile sobis,“ rääkis ta.
Lageda ütlust mööda peabki pommikoer olema aktiivne. Ta ei tohi karta ja tal peab olema väga hea koostöötahe. Veel nõutakse selliselt koeralt head haistmismeelt ja keskendumisvõimet.
Kuigi katsed Nelfi sobivuse kohta pommikoeraks kestavad, arvas Lageda, et sel koeral on vajalikud iseloomuomadused.
„Kõigepealt loome kontakti koera ja koerajuhi vahel, et koer õpiks oma peremeest armastama ja peremees õpiks koera armastama,“ selgitas Lageda õpingute algust.
Siis jätkatakse mängudega, õpetatakse sotsiaalset suhtlemist. Seejärel eri tingimustes käimist, ronimist, hüppamist, et ta jaksaks olla hea tulevane pommikoer. Lõhkeainete tundmist asub ta studeerima hiljem.
Nagu kogemustega pommikoer Geps edukalt Lääne-Eesti pommigrupi Pärnus asuva peamaja hoovis demonstreeris, peab ta olema küll aktiivne, töötama süsteemselt ja otsitavas paigas mitte ühtegi kohta vahele jätma, kuid lõhkeaine leidmisel mitte mingil juhul seda puutuma, vaid maha istuma ja leiust niiviisi koerajuhile märku andma. Pommikoer ei või haukuda, leiukohas karelda ega kraapida, sest hea pommikoer on elus pommikoer.
Malinoisi tõugu Geps on toodud Eestisse Soomest, kus talle pandi nimeks Ruutipussi Gepardi. Eestis sai ta aga suupärasema hüüdnime Geps.
Teenistuskoera õpinguid alustav Nelfi on Lääne-Eesti pommigrupi kolmas pommikoer. Enne Nelfit ja Gepsi abistas demineerijaid pommikoer Aryan ehk Anni, kes saadeti pärast edukat teenistust pensionile.
Pommikoertena eelistatakse enamasti Saksa lambakoeri, Belgia lambakoeri malinoisid, spanjeleid ja labradore. „Need on kõige levinumad tõud,“ märkis Lageda.
Päästeameti demineerimiskeskusel on üle Eesti kokku 12 pommikoera, kes abistavad demineerijaid sündmuskohal lõhkeaine otsimisel.