Golferi ettevõtmine takerdus seadustesse

Foto: Pärnu Postimees

Mobiilihelin katkestab jutuajamise OÜ Golferi projektijuhi Urvo Martensiga, mees heidab pilgu ekraanile ja palub vabandust, sest see on temale tähtis kõne. Tahtmatu pealtkuulaja rollis kostab kõrvu soomekeelne vestlus, kõnetatu selgitab, et Tahkuranna valda golfiväljaku rajamise plaan pole maha maetud.

Põhjanaabril on põhjust muret tunda, sest tema on üks neist 170 golfihuvilisest, kes ostis äriplaani toetades osakuid ja tahab täieõigusliku osanikuna tulla suvepealinna külje alla looduslikule väljakule oma meelisala harrastama.  

"Mina pean andma selgitusi neile, viis aastat juba," ütleb Mar-tens mobiili lauale asetades. "Olen olnud siiamaani kogu selle protsessi suhtes optimistlik, aga hetkel, isegi olles optimistlik, ma ei oska seda tähtaega välja pakkuda."

Kaitsealune roostik

Tunamullu kirjutasime oma lehes, et Tahkuranna golfiväljak valmib paari aastaga. See tähendab, et 18 rajaga muruväljakutega mänguala, hotell ja teenindushooned oodanuks ala harrastajaid tänavu suvest.

Pole parata, kolmandat väljakut ei ole. Endiselt arendavad sportlikku ajaviiteala mereäärses Audru vallas OÜ Audru Golf ja MTÜ Valgeranna Golfiklubi.  

Tahkuranna vallas, paraku, võimutseb kunagiste karjamaade 100 hektaril Liivi lahe rannikul roog ja võsa. Golfimetsa kinnistu arendajate plaanitud poole miljardi krooni suurune investeering Pärnumaale vajab vabastamist järgmise kännu tagant. See on looduskaitseseaduse muudatus, mis 35. paragrahvis (ranna ja kalda kasutamise kitsendused) toob kasutusele mõiste "korduva üleujutuse ala", mis on laialivalguv nagu amööb ehk mitmeti tõlgendatav.

"Kuna Eesti rannik on väga mitmekesine, ongi seaduses pea võimatu sätestada ühist reeglit ja seadusandja on jätnud võimaluse lähtuda kohalikest keskkonnatingimustest," selgitab keskkonnaminister Jaanus Tamkivi.

Minister täpsustab, et korduva üleujutuse ala piir mererannal määratakse üldplaneeringuga ning selle kehtestamise õigus on kohalikul omavalitsusel. Kui omavalitsus ei ole üldplaneeringuga seda piiri määranud, loetakse selleks ühe meetri kõrgune samakõrgusjoon.

"Siiani on olnud arvamus, et samakõrgusjoon tuleks jätta kokkuleppelise ühe meetri peale," nendib Tahkuranna vallavanem Karel Tölp. "Looduskaitseseadus ütleb, et seda joont saab üldplaneeringuga muuta, kuid ülejäänud omavalitsuste analoogsed kogemused näitavad, et keskkonnaamet on võtnud seda võimalust pigem ainulahendusena, aga eks iga soov ole erinev."

Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni kontorist Roheline 64 kinnitab looduskasutuse spetsialist Kadri Hänni, et Tahkuranna valla planeerijatega on korduva üleujutuse ala piiri vähendamist arutatud, kuid eelkõige peab lähtuma looduslikest tingimustest, taimestikust ja mullastikust.

"Kuna planeeringuala on suures ulatuses roostik, siis see juba näitab, et tegemist on üleujutatava alaga. Seetõttu ei ole kõnealuses kohas põhjendatud üleujutusega ala piiri vähendamine ühelt meetrilt väiksemaks," väidab Hänni.

Jaanuaritormi tont näib 2005. aastast meid suuril silmil jõllitavat.

Linnupesad GPSiga

Eeltöödele on OÜ Golfer kulutanud seitsme aastaga ligi 40 miljonit krooni. Selle hulgas on detailplaneeringuala vee- ja kanalisatsioonitorustiku rajamine nii, et Kalevi puiesteel AS Pärnu Vee europrojektist välja jäänud majapidamisedki on sellega erainvestorite toetusel ühendatud.

Rahaga võrreldav ei ole aga arendajate närvikulu alates 2005. aastast, kui Golfi detailplaneeringu kehtestamise järel ja enne ostu-müügitehingut selgus, et kinnistule, otse ala keskele, jääb kaks eraisikutele tagastamata ja riigile kuuluvat krunti, üks kuus ja teine kaheksa hektarit.

"Võis loota, et riik võõrandab need projektiga seotud maad, aga riik otsustas eelistingimusi mitte teha. Kirjaliku enampakkumise tagajärg oli see, et kuue hektari suuruse krundi ostis meie eest ettevõtja, kes ei olnud huvitatud detailplaneeringu radadest, vaid oma äriplaanist," räägib Martens ja tema häälest kostab hästi varjatud nördimus. See noot jääb üles tippettevõtte Wendre nõupidamiste toas, kus Martensiga kohtume, sest ta on AS Wendre nõukogu liige ja juhib põhitöö kõrvalt suurejoonelist, kuid aina muutuvate seaduste rägastikus vinduma lükatud golfiväljaku projekti.

Aastal 2007 algatas Tahkuranna vald Golfimetsa kinnistu uue detailplaneeringu. Selle järgi jäid 12 golfirada paika ja kuus kavandati juurde eraldatud maale.

Hinnatud golfiarhitekt soomlane Lassi Pekka Tilander kujundas paberil Golfimetsa kinnistu rajad ringi, nõuetekohase kooskõlastuse ja kinnitused saanud plaan on ootevalmina seisnud üle aasta. Osanikud säilitavad lootust ja rahvusvahelist mastaapi mees on endiselt arvamusel, et Tahkuranna golfiväljakul on potentsiaali saada Euroopa tippväljakuks tänu loodusliku asukoha eripärale.

Paljutõotavale golfiväljaku detailplaneeringule eelnes ülitäpne keskkonnamõjude strateegiline hindamine, mille kaustas sisaldavat teavet võivad kadestada loodusteaduste professoridki. Näiteks rannikulindude kevad- ja sügisrände uurimine, pesitsuskohtade kaardistamine GPSi täpsusega, teise kategooria kaitsealuste taimede kasvukohtade määramine.

"Iga taim eraldi, sellest tulenevalt on paigutatud ümber radade asukohti ja piiranguvööndit järgides ala kahandatud," räägib Mar-tens. "Keegi ei ole mingit soolot teinud, koostööd oleme teinud kõigi osapoolte - keskkonnaameti, linnu- ja taimeuurijatega, aga Golfimetsa detailplaneeringu ala on sensitiivne ala."

Keskkonnamet kui võti

Järgmine känd, mille taha planeerijate mõte Reiu külas kinni jooksis, on tänavu veebruaris jõustunud veeseadus ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus. Vangerdus sellest mööda tähendab vallavolikogu üksmeelt, kui vald plaanib golfiväljakut ääristama ligi nelja kilomeetri pikkuse supelranna. See annab võimaluse hakata ehituskeeluvööndit lugema samakõrgusjoone asemel merepiirist nii, et väljakule saab rajada kõige äärmise, 18. raja.

"Supelranna loomine on plaanis valla üldplaneeringu kaudu," mainib Tahkuranna vallavanem Tölp. "Aga golfiradade mere lähedusse ehitamine on pigem äririsk ja kui ettevõtja on sellega nõus, ei soovi vald siin konkreetses asjas takistusi teha. Küsimus on rohkem keskkonnaametiga kokkuleppes."

Keskkonnaametil on suur mõju, aga keskkonnakaitse aspekt võib ju maakonna kohal koitvaid investeeringuid ja ranniku arenduse plaane toetada. Eriti juhul, kui "meie nõuame" arusaam asendub "meie nõustame" suhtlemisega.

"Menetluses oleva üldplaneeringuga ehituskeeluvööndi vähendamist ei taotleta," selgitab looduskasutuse spetsialist Hänni.

Hänni sõnutsi taotletakse 15. detsembril 2009 Tahkuranna vallavalitsuses vastu võetud Golfimetsa detailplaneeringuga ehituskeeluvööndi vähendamist. Seda on keskkonnaametis arutatud ning jõutud järeldusele, et veekaitsevööndist välja jäävas alas on see võimalik. Lõpliku seisukoha peab oma allkirjaga kinnitama keskkonnameti peadirektor. See kõikemäärav allkiri saab dokumendile siis, kui menetluses olevat Tahkuranna valla üldplaneeringut on täiendatud supelranna rajamise suhtes ja kehtestatud-täiendatud Golfimetsa detailplaneering läbinud kooskõlastuse, sealhulgas terviseametis. Alles siis saab Tahkuranna vald taotleda golfiväljaku piires keskkonnaametilt ehituskeeluvööndi vähendamist.   

"Golfimetsa detailplaneeringul puudub ehituskeeluvööndi vähendamise otsus ja praegu ei saa me kahjuks kindlad olla, kas keskkonnaamet seda teeb," nendib vallavanem Tölp. "Aga kui vähendab, järgneb planeeringu avalik väljapanek. Arvestades, et volikogu planeerigu algatas, võiks oletada, et see kehtestatakse, aga seda otsustavad juba volikogu 13 liiget."

Arengu pidur

Naaseme OÜ Golferi uue komistuskivi, looduskaitseseadusega sätestatud korduva üleujutuse ala ja ühemeetrise samakõrgusjoone juurde.

"Seadusesse on see punkt kirjutatud maaomanike huve arvestades, et vältida liigniiskele või regulaarselt üleujutatavale alale hoonete ehitamist, mis üleujutuse korral kahjustada saavad," selgitab keskkonnaminister Tamkivi. "Muidugi mõista on seadusandja silmas pidanud ka randade hea keskkonnaseisundi kaitsmist, et need säiliksid looduslikena ja oleksid ligipääsetavad tulevastele põlvedelegi."

Eesti astumisega Euroopa Liitu 2004. aastal kaasnes nii loodus- kui linnudirektiivi kohustuslikkus. Eestist viiendik kuulub üleeuroopalisse loodushoiualade ehk Na-tura 2000 võrgustikku, nimekirja ettepanekud koostasid kodumaised keskkonnaametnikud.

Looduskaitseseadust on selle vastuvõtmisest 2004. aastal Toompeal kaheksa korda muudetud. Kes julgeb väita, et jõustunud seadus jääb kehtima seniks, kuni OÜ Golfer jõuab oma plaanid teoks teha?    

"See ei ole taskuobjekt, vaid suur avalik huvi, see oleks Pärnu piirkonnas lisavõimalus saada siia investeeringuid," nendib Martens. "Mina julgen väita, et kergem on ehitada üles linnas tehast kui maakohas mingisugust rajatist, ja väidan ka, et 2008. aastast, Golfimetsa detailplaneeringu algatamisest, ei ole seadusandlus golfiprojekti puudutavas osas muutunud."

Tõmbekoht igale eale

Golfiväljaku rajamine sisaldab peamiselt mullatöid ja mängimiskõlblikuks kasvavad hooldatavad looduslikud muruväljakud meie kliimas paari aastaga.

Tahkuranna vallast võiks saada igas eas ja huvidega inimeste tõmbekoht Pärnumaa ja kogu Eesti kaardil. Tipptasemel golfiväljaku rajamise kõrval on õhus Riia tee äärde sama kätt laste lemmikust koeratüdrukule Lottele pühendatud Lottemaa ja teist kätt Reiu-Raeküla terviseraja ja -rajatiste ehitamine.

"Loodame, et need asjad õnnestub osapooltega konstruktiivset koostööd tehes ellu viia," tõukab Tahkuranna vald vallavanem Tölpi kinnitusel arengu- ja arendamisplaane liikuma, nagu jaksab.  

Valla üldplaneeringu kehtestamise aeg on määramatu, enne tuleb läbi vaielda avalikustamisel tehtud vastuväited, läbida ametkondlikud keerdkäigud, et jõuda arusaamiseni: algamas on 21. sajandi teine kümme.  



KOMMENTAAR
Jaanus Tamkivi, keskkonnaminister

"Kuna rannaalad on väga suure surve all, tuleb neid kaitsta. Seadustes toodud kitsendused ongi mõeldud kogu Eesti piires ja ülejäänud rannaaladega võrreldes ei ole Pärnu lahe äärsete alade kasutamine praegu eriliselt rohkem takistatud.

Näiteks puhkealana kasutamiseks võimaldab looduskaitseseadus erandina rajada ehituskeeluvööndisse supelranna teenindamiseks (ehk puhkuse veetmiseks) vajalikke ehitisi ja avalikult kasutatavaid teid ning tänavaid.

Kindlasti ei ole kogu Eesti rannajoon üleujutatav ala. Korduvalt üleujutatavad alad on madalamad rannikud, lamminiidud. Korduva üleujutuse ala piir mererannal määratletakse üldplaneeringuga. Teisisõnu: selle kehtestamise õigus on kohalikul omavalitsusel koostöös keskkonnaametiga, lähtudes kohalikest keskkonnatingimustest. Juhul, kui omavalitsus ei ole üldplaneeringuga seda piiri määranud, loetakse selleks ühe meetri kõrgune samakõrgusjoon."