Linn paneb Mai tänava äärse kasvuhoone müüki

Pärnu loodus- ja tehnikamaja direktori Kaire Narva ütlust mööda viiakse Mai 2a hoonest ja selle esiselt uude majja kaasa nii palju taimi kui võimalik. Septembriks on kasvuhoone tühi ja linn paneb kinnistu müüki. Foto: Urmas Luik

Septembris avatava Pärnumaa keskkonnahariduskeskuse arvelt vabaneb Pärnu linnas kaks hoonet: Kooli 11 asuv loodusmaja ja Mai tänava äärne kasvuhoone ühes õppeklassidega.

Kooli tänava puithoonele on kosilane Herbert Hahni seltsi ja tulevase Waldorfi pedagoogikal põhineva kooli näol leitud, linn andis maja seltsile 15 aastaks tasuta kasutada. Mai 2a asuvat kasvuhoonet linn muidu ega raha eest rendile ei anna, vaid müüb maha.

“Otsus on selline, et paneme Mai 2a kinnistu müüki,” kinnitas abilinnapea Jane Mets. “Sõltub uuest omanikust ja tema plaanidest, aga selle kinnistu puhul võib tekkida vajadus muuta maa sihtotstarvet, sest praegu on Mai 2a ühiskondlike hoonete maa.”

Müük võtab aega

Kuigi keskkonnahariduskeskuse valmimine on lõpusirgel ja kasvuhoone ühes õppeklassidega kolitakse mõne nädala jooksul tühjaks, ei lähe kinnistu müüki veel niipea. Tõenäoliselt isegi mitte sel aastal, märkis Mets.

Samas on kompleksile, millest suure osa moodustab klaasehitis, uue omaniku leidmine võrdlemisi ajakriitiline.

“Kui saame müügi kiiresti korraldada ja sellega ei teki juriidilisi nüansse, müüksime hoone täpselt sellisena, nagu ta on – ühes klaasosa ja kõigega. Kui aga müük jääb venima ja hoone pikalt tühjaks, siis võib oletada, et klaasosa vajub kokku või “sõbrad” vandaalid proovivad selle kallal jõudu. Siis tuleb tõenäoliselt linnal klaasosa lammutada,” sedastas abilinnapea.

Mainitud “juriidiliste nüansside” all pidas Mets silmas asjaolu, et Mai 2a on kunagi riigilt omavalitsuse omandisse tulnud ja pole selge, kas linnal on kohe luba müüa või peab ta seda keskkonnaministeeriumilt alles taotlema.

Küll on kindel, et kinnistut ei müüda otsustuskorras, vaid uus omanik selgub enampakkumisel. Milliseks kujuneb pakkumise alghind, peaks andma teada kinnisvarabüroolt tellitav hindamine.

“Kinnistu asukoht on iseenesest väärtuslik,” leidis Mets ja lisas, et ümberkaudsete majade elanikud on juba ammu tühjeneva kasvuhoone saatuse vastu naaberlikku huvi tundnud.

Oli ju vahepeal arutlusel võimalus, et linn lammutab Mai 2a hooned ja ühendab Luule ja Mai tänava. Plaan jäi soiku, sest linnal pole läbimurde välja ehitamiseks raha. Keerukaks muutsid selle mõtte realiseerimise ka Mai 2a kinnistuga piirnevad soojatorud, mis tulnuks ümber tõsta.

Omas ajas innovaatiline

Sõltumata kinnistu uuest omanikust, võib üsna kindlalt oletada, et Pärnu loodusmaja kasvuhoone jaoks on paremad päevad seljataga ja eravaldusesse minek tähendab kompleksi lammutamist.

Sestap tasuks mõne reaga meenutada, millise ehitisega pärnakatel hüvasti jätta tuleb.

Mai tänava ääres paiknev klaasist ja punastest tellistest hoone on valminud 1979. aastal.

Pärnu loodus- ja tehnikamaja direktori Kaire Narva ütlust mööda kerkis Nõukogude Eestisse sel aastal sama projekti järgi kaks ühesugust kasvuhoonet ehk õigemini talveaeda, üks Tartusse ja teine Pärnusse.

“Tartu ja Pärnu kasvuhoone vahe oli see, et Pärnu loodusmaja klaasist talveaed põhines metallkonstruktsioonil, mis tegi ehitisest ühe esimese omasuguse Eestis. Muidu olid meil kasvuhooned ikka puitkarkassile ehitatud. Kui Pärnu talveaedki oleks puitsõrestikuga, küllap oleks ta juba lagunenud,” arvas Narva.

Suvepealinlaste klaasmajake paistis liiduvabariigis silma teisegi ehituslahenduse poolest. Nimelt olid ja on klaaspaviljonil mootori jõul avanevad aknad.

Kui Tartu loodusmaja sai toona vaid kasvuhoone, siis Pärnus on talveaia juures õppeklassid, mis paiknevad maja kivist osas.

Punastest tellistest fassaad on aga ajahambale järele andnud ja kivine esinduskülg üsna lagunenud ilmega. Metsa teada on Mai 2a hoone sisemus püsinud nüüdseni üldjoontes muutumatuna.

Põhjalikku renoveerimist pole ette võetud, õppeklasse on küll aja jooksul remonditud ja kohendatud päästeameti nõuetele vastavaks, kuid sellega ongi uuenduskuurid piirdunud.

Peale ühes talveaiaga õppehoone asetsevad maja taga Luule tänava poolses küljes garaažid. Need kuuluvad küll loodusmajale, ent mitte Mai 2a kinnistu hulka, kuid müüki lähevad need koos kasvuhoonega.

Garaažid on kasutusel hoiupaigana ja ehkki uus uhke keskkonnahariduskeskus on üle uulitsa kohe-kohe küps, ei tõtta loodusmaja oma kraami garaažist ära viima. Sest, nagu selgub, pole koolil jalgrattaid, paate, räätsasid ja muud suuregabariidilist keskkonnahariduskeskuses kuhugi panna.

Abilinnapea jutu järgi peitub ruumikitsikuse põhjus rahas.

“Kuna keskkonnahariduskeskusele tehti seoses finantsvahendite puudumisega palju kärpeid, jäid välja ehitamata ja suisa projekteerimata abiruumid, mis pidid tulema hoovi peale eraldi väikeste majakestena. Seetõttu hoiab kool oma asju osaliselt kasvuhoone garaažis,” selgitas Mets.

Taimed kolimisootel

Kõrvalhooned ei jää abilinnapea kinnitusel siiski tulemata, ent seniks, kui neid pole ja Mai 2a kinnistu müümata, kasutab loodusmaja garaaže laona.

Talveaia ja õppeklasside osa kolitakse Narva sõnade järgi septembriks tühjaks, kuid kuni uue omaniku leidmiseni jääb hoone turvafirma valve ja loodusmaja hoole alla.

Mis puudutab veel kolimist, siis esiotsa loodeti taimed malevlaste abiga jooksval nädalal keskkonnahariduskeskusesse ümber asustada, ent selleni ei jõutud.

“Kolimine on osutunud keerulisemaks, kui arvasime,“ tunnistas Narva. “Praegu aitavad malevanoored meil taimi äraviimiseks pakkida, kuid uude majja ümber istutada ei saa me neid enne, kui seal õhk on täielikult tolmuvaba.”

Malevlaste töösuvi päädib aga selle nädalaga, mis tähendab, et loodusmaja loodab lähema paari nädala jooksul leida appi vabatahtlikest kolijaid.

Augusti lõpuks on klaar, millised taimed uude majja kodustatakse ja millest tuleb loobuda. Nii palju, kui vähegi võimalik, võetakse talveaiast ja maja eest peenardelt kaasa.

Kuu lõpupäevil on loodus- ja tehnikamaja taimi vahetamas Vallikäärus toimuval suurel taimelaadal.