Kohalikud loomeettevõtjad nuputasid uusi teenuseid

Pärnumaa keskkonnahariduskeskus oli üks viiest loomeettevõttest, mis äsja lõppenud „Loomeelamuse“ projekti raames lastega peredele teenuseid välja mõtles. Keskkonnahariduskeskuse rahva jaoks tegi teenuste arendamise keeruliseks see, et murumaja polnud valmis ja teenuste osutamise paika tuli neil vaimusilmas ette kujutada. Foto: Ants Liigus

Pärnumaa loomettevõtjad esitlesid Pärnu kolledžis tudengite ja Pärnumaa ettevõtlus- ja arenduskeskuse (PEAK) koostöös sündinud uhiuusi teenuseid, millest nii mõndagi saab juba ise järele proovida.

Pärnumaa keskkonnahariduskeskus, Pärnu muusikafestival Järvi akadeemia, C. R. Jakobsoni talumuuseum, Rännuämblike võrgustik ja Motokrossipisik lõid kaasa PEAKi ja kolledži ühises „Loomeelamuse“ nimelises teenusearendusprojektis, mille ülesanne oli uute teenuste välja töötamine.

Veebruaris Euroopa Liidu regionaalarengu fondi rahastuse toel alanud projektis lõi kaasa 28 Lääne-Eesti loomeettevõtjat, neist enamik Pärnu maakonnast.

Poole aasta jooksul jagasid õppejõud loomerahvale teadmisi teenusedisaini metoodikast ja selle rakendamisest teenuste arendamisel.

Seejärel valiti viis edasipääsejat, kes jätkasid koos teenuste disaini ja juhtimise magistrantidega tööd konkreetsete teenuste arendamisel. Töö hõlmas kliendiprofiili koostamist, ülesande püstitust, lahenduse pakkumist, reklaamivõimaluste analüüsi ja muud teenuse toimimiseks vajalikku.

Lõpptulemuste, reaalsete teenuste esitlemiseni jõudis loomeettevõtjate viisik läinud nädalal.

Järvi akadeemia

Kai ja Andrus Kallastu, Kristjan Halliku ja Airi Noppeli meeskond otsis väljundeid, mil moel meelitada süvamuusikakontsertidele uut publikut ja populariseerida linnapildis klassikalise muusika sündmusi.

“Tiimil tekkis väga nutikaid ideid, kuidas tuua klassikaline muusika nii-öelda keskmise inimese kõrvadeni. Kui näiteks kohvikutes lastaks klassikalist muusikat, harjuks kuulaja sellega ära, talle võib süvamuusika meeldima hakata ja tekkida tahtmine kontserdile tulla,” rääkis „Loomeelamuse“ projekti kolledži poolt kureerinud Gerda Mihhailova.

Nimetatud näide on töötava teenuse edasiarendus, sest Järvi akadeemia on juba sõprussuhtes rea Pärnu kohvikute ja restoranidega, kus mängitakse (festivali aegu või niisamagi) klassikalist muusikat ja tehakse festivalikülastajaile soodustusi.

Järgmiseks aastaks pakuti uute teenustena muu hulgas välja kontserdile eelnevate loengute, linnaruumi kontsertide ja laste huvilaagri korraldamist, samuti koostöö algatamist laevafirmadega ja giididega ning kontserdibussi käivitamist.

Leiti, et üks reakodanikule lähemale jõudmise moodus võiks olla klassikalise muusika toomine tänavatele ja parkidesse. Või siis kliendimängu väljakuulutamine, ehk kui keegi juhtub avalikus linnaruumis klassikalise muusika esitajaid silmama, saab ta saata SMSi ja saatjate vahel loositakse välja festivali passe.

Intrigeeriv on festivalimeeskonna idee saata Paavo Järvi diskorina ööklubituurile.

Keskkonnahariduskeskus ja Jakobsoni muuseum

Pärnumaa keskkonnahariduskeskuse meeskonnal koosseisus Merle Einola, Taivi Künnap, Riina Toomast ja Kaire Narva oli Mihhailova hinnangul lahendada üks „Loomeelamuse“ keerulisemaid ülesandeid, sest teenuseid nuputades polnud keskkonnahariduskeskuse hoone veel valmis.

“Mida murumajas võiks inimestele pakkuda ja kuidas, tuli neil vaimusilmas ette kujutada,” märkis Mihhailova.

Laias laastus oli eesmärk lihtne: areneda huvikoolist turismiteenuseid pakkuvaks asutuseks.

“Keskkonnahariduskeskuse tiim vaagis potentsiaalseid teenuseid eeskätt turismi aspektist: mida tulevad inimesed Pärnusse tegema, mida siit eest leida soovitakse, kuidas võiks lastega pered murumajja jõuda ja mida seal teha,” vahendas Mihhailova.

Sihtgrupp jagati viieks kliendiprofiiliks ja igaühele neist töötati välja oma teenusepakett. Näiteks aktivistide profiili alt leiab perekonna, kellele pakutakse mõistatuste lahendamist, osalemist info- või fotojahil.

Pärnu loodus- ja tehnikamaja direktori asetäitja Merle Einola sõnul valmis neil projekti lõpuks terve nimekiri uutest teenustest ühes hinnakirjaga. Paralleelselt sellega tuli välja mõelda, milliseid inimesi on keskkonnahariduskeskusel teenuste osutamiseks tarvis, ja värvata nad tööle.

“Tänu põhjalikule ettevalmistustööle „Loomeelamuses“ läks uus maja koos uute teenustega üsna sujuvalt tööle,” kiitis Einola.

C. R. Jakobsoni talumuuseumi tandem koosseisus Pille Perner ja Katri Selg juhindus oma teenuseid nuputades samuti pereturistidest.

“Muuseumi tiim püüdis välja mõelda, mida pakkuda sellisele inimesele, kes on nii-öelda metsik turist, saabub ette teatamata värava taha ja ootab meelelahutust. Pere tahab lastega lõbusalt aega veeta, samal ajal tahetakse, et lapsed selle käigus midagi kasulikku omandaks. Mida neile siis pakkuda?” kirjeldas Mihhailova lähteülesannet.

Planeeritud külastajate tulekust on muuseum teadlik ja nendega tegeleb giid. Eksprompt saabunud huviliste puhul tekib paratamatult oht, et talumuuseumil pole inimesi ootamatute külastajate teenindamiseks. Ometi peaks muuseum suutma ilma juhendajata ja sõltumata ajast midagi neilegi võimaldada.

Ajurünnaku tulemusel sündis idee pakkuda peredele aardejahte, seiklemist pimedarajal, kompimis- ja otsimismänge, mängida õues trips-traps-trulli, kabet, malet, turnida tornis, väiksematele pereliikmetele aga lustimist mängumaja, kiikede, liivakastide, turnimispuudega mängualal.

Rännuämblikud ja motokross

MTÜ Rännuämblike võrgustik (Marko Kaldur, Riina Randver, Rutt Kanistik ja Signe Taremaa) fokuseeris oma teenusearenduse ekstreemseid elamusi otsivatele seljakotiränduritele.

Eestit tutvustavad turismiteenused on liiga üheülbalised, üksteisega sarnased, liialt massile suunitletud, konservatiivsed, igavad, vähe on võetud arvesse temaatilisi nišigruppe, leidis rännuämblike tiim.

Meeskond pakkus ekstreemturistidele seiklemiseks välja Ida-Virumaa, kaardistades sealsed põnevamad rännakukohad.

Motokrossi meeskonna liikmed Hannes Prikk, Liina Kukk ja Kaari Kiitsak-Prikk püüdsid välja mõelda retsepti, kuidas meelitada lapsi motokrossi harrastama.

Selleks pakuti välja motokrossi õppepäevi, kus lapsed saaksid proovida treeneri juhendamisel mootorrattasõitu; motokrossi laagreid 5–12aastastele, kus professionaalne mototreening oleks kombineeritud üldfüüsilise ja mängulise kehalise treeningu, tehnika- ja ohutusalaste tundide ning eakohase meelelahutusega.

Samuti pakuti välja huvikooli põhimõttel tegutsevat motokrossiringi, ettevalmistavat motokrossiringi koolieelikutele, motokrossi individuaaltreeninguid algajatele ja edasijõudnutele ning seminare motokrossi sõitvate laste vanematele.

Kõik eespool kirjeldatud ideed on esitletud ja „Loomeelamus 2013“ lõppenud.

Mis saab edasi?

Mihhailova kinnitusel jätkavad ettevõtjad kontseptsioonide arendamist ja mõnigi värsketest ideedest juba toimib iseseisva teenusena.

“Kui kolledž ja PEAK jätkavad samasuguse ettevõtmisega, nagu oli seda loomeettevõtjate koolitamine ja toetamine, siis ilmselt võtame suuna mõnele muule valdkonnale,” lisas Mihhailova.

Tema sõnade kohaselt võiks kolledž aidata uusi teenuseid disainida teenindus- ja/või turismiettevõtetel. See ühtiks hästi Pärnu kolledži profiiliga ja suunaks kohalikke turismi- või teenindusfirmasid suurema lisandväärtusega teenuseid pakkuma.