Alates eelmisest sügisest on Pärnu ühisgümnaasiumi 2.a klass klassijuhataja Merike Rahtma õhutusel ja organiseerimisel käinud regulaarselt loodus- ja tehnikamajas õpetaja Argo Linnamäe ja Triin Tamme käe all täiendavat tarkust omandamas.
Koostöös muutuvad loodusõpetuse tunnid praktilisemaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nüüdseks juba poolteist aastat kestnud koostöö on olnud väga rikastav ja positiivne. Peale õpilaste ja õpetaja on tegevustesse kaasatud lapsevanemad – mida aeg edasi, seda aktiivsemaks on nad muutunud.
Tubaste tundide kõrval Pärnumaa keskkonnahariduskeskuses toimuvad regulaarselt õppekäigud Pärnumaa looduskaunitesse kohtadesse. Eelmisel õppeaastal käisime Soomaal suurvett kaemas ja RMK Kabli looduskeskuses. Sel aastal oleme jõudnud juba Pärnu rannaniidule, Tammiste metsarajale ja Vallikäärule. Plaanis on talvine retk merejääle kalurite juurde, kevadel taaskord Soomaale ja mujalegi.
Viimasel õppekäigul Vallikäärus tutvusime õpetaja Jüri Tensoni abil selle rajatise ajaloo ja tähtsusega, arutasime, milliste loomade elupaik võiks see koht olla ja mida tõi endaga kaasa hiljutine vallikraavi rekonstrueerimine. Et selleks ajaks oli meile juba krõbe talveilm saabunud ja vallikraavi jääkaane alla peitnud, saime teha juttu jääst ja selle ohtudest. Õpetaja Argo Linnamäe rääkis jääl liikumisest ja näitas abivahendeid, milleta veekogudele minna ei tohiks. Igaüks sai tuura abil katsetada, kas jää teda kannaks, ja ühtlasi mõõta jää paksust. Teadmiseks teistelegi: kui inimene tuura jääst ühe löögiga läbi lüüa ei suuda, peaks jää teda kandma. Sel korral me seda väidet katsetama ei hakanud ning kõik lapsed ja täiskasvanud püsisid paadisillal. Järgmisel õppekäigul aga on plaanis minna jää peale ja uurida, mis seal talviti toimub.
Peale õppekäikude toimuvad meil tunnid Pärnumaa keskkonnahariduskeskuses, kus tutvume nii Eesti looduse kui looduses liikumise põhitõdedega. Ühtviisi oluline on teada, kes metsas elavad, kui ka seda, kuidas looduses orienteeruda, milliseid taimi süüa, kuidas end õigesti riidesse panna. Mööda külgi maha ei jookse teadmised esmaabist ja noa käsitsemisest.
Loodusmajas läbitavate teemade valikul teeme koostööd klassijuhatajaga. Ikka selleks, et koolis õpitu kohe praktiliselt ära proovida ja oma käega katsuda. Õppekäigud muudavad klassi ühtsemaks, õpetavad lapsi arvestama oma kaaslastega ja annavad peale loodusalaste teadmiste üldisi sotsiaalseid oskusi. Kindlasti rikastab koostöö huvikooliga koolielu ja annab koolipingis õpitule praktilist lisaväärtust. Alahinnata ei saa lapsevanemate rolli kooli ja loodusmaja koostöös. Vanemate usalduse ja nõusolekuta poleks selline koostöövorm võimalikuks saanud. Väljasõitude korraldamiselgi on neist suur abi.