Ei saa me läbi Lätita

Läti väravavaht Edgars Masalskis tegi mängus Šveitsiga Võistes valmistatud hokikepiga imetõrjeid. Foto: Enn Hallik

Naabrid ikka võrdlevad teineteist ja aasivad ka. Aga meie, kes kipume end lätlastest igas mõttes karva jagu etemaks pidama, peame vähemalt talispordi koha pealt rohkem kui pool suud kinni hoidma.

Käisin teisipäeval Läti ja Šveitsi hokimängu vaatamas, ja sugugi mitte üksnes selleks, et näha, kuidas Võistes tehtud hokikepp puurivaht Edgars Masalskise käes seisab (hästi seisis, mees tegi imetõrjeid) või niisuguste toredate nimedega mehed nagu Koba Jass, Martins Karsums või Miks Indrasis jääl poognaid teevad.

Seista väikse riigina tipus võistkonnaalal on kangelastegu. Läti oli hokis kõva juba enne sõda, ja kuigi kuuekümnendatel Eestile mitu korda kaotati, jätkati siis Riia Dünamona edenemist. Nüüd ollakse seisus, kus lätlasi on täis maailma tugevamaid hokiliigasid Venemaa KHL, meeskonnas on ainult kas lätlased või Lätis ammu assimileerunud venelased, ja olümpial pisteti kotti eelmise MMi finalist Šveits.