Pärnu linnavalitsuse otsus saata volikokku eelnõu, mille heakskiitmisel pannakse enampakkumisel müüki kõik AS Taastusravikeskus Sõpruse aktsiad 18 miljoni kroonise alghinnaga, vajab avalikkusele selgitamist.
Juhtkiri: Kas Sõprus läbi?
1. juuni 2010, 10:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Enne kohalikke valimisi ütles linnapeakandidaat Toomas Kivimägi, et oleks lollus sanatooriume turu madalseisus müüa. 21. jaanuari Pärnu Postimehes kordas meer uuesti, et pole nõus poolmuidu Estoniat või muud linnavara müüma. Laste ja lastelaste arvelt elamist on tauninud linnajuht veel mõnel korral.
Tõsi, jutt on käinud valdavalt linna kroonijuveeli – taastusravikeskus Estonia müümisest.
Kivimägi on samuti öelnud, et tänavune aasta tuleb Pärnule rahalises mõttes raskeim. Ometi on praeguses olukorras vaja kavatsused põhjalikult lahti seletada. Kas Sõpruse müümine on praegu möödapääsmatu? Kui õiglane on alghind 18 miljonit (varem 16 miljonit) krooni? Kas turu madalseis Sõprust ei puudutagi? Kui, siis kes on ilmutanud huvi võimaliku ostjana?
Miks ei võiks Sõpruse müümisega samuti oodata ja kasutada rahanälja kustutamiseks osa taastusravikeskus Estonia jaotamata kasumist? Küsimusi on nagu ikka palju rohkem kui vastuseid.
Pärnu Postimees ei kahtle, et need vastused küsimustele saadakse, sest volikoguni on aega ja meil on lehes võimalik arutelda linna rahandusliku olukorra üle.
Küll paistab praegune linnavalitsus volikoguga astuvat sama rada mida eelmisedki. Vastutusrikkad ja linnale olulised eelnõud satuvad millegipärast volikogu tööaasta viimasele korralisele istungile enne jaanipäeva, kui volinike mõtted on juba mujal.