Ehitajaamet toitis Endlit rohkem kui miilitsatöö

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
“Vanamehed rääkisid, et Teemant olla siin käinud, aga mina olin alles laps,” seletab Endel Rahu hoogsalt. “Ilveste suguvõsa talukoht on siit Paatsalu mäest üle minna, Sepal.”
“Vanamehed rääkisid, et Teemant olla siin käinud, aga mina olin alles laps,” seletab Endel Rahu hoogsalt. “Ilveste suguvõsa talukoht on siit Paatsalu mäest üle minna, Sepal.” Foto: Urmas Luik

Auväärse halli habemega Endel Rahu istub köögilaua ääres ja puhub muhedat juttu. Alustab sellest, et ta on nagu liikuv robot, tohtrite abiga remonditud, sest aastakümned ehitustel leivateenimist maksavad töömehele pensionipõlves tagasi. Endli ehitatud on mitu kortermaja, karjalauta ja sigalat, Virtsu konservitsehh, Lihula ja Kõmsi kultuurimaja. Ega põline Paatsalu mees üksi tööd rabanud, uusehitisi kergitas ja vanu kõpitses alguses Lihula KEK ja hiljem Haapsalu KEK.

“Siis oli mineraalvatt kasutusel soojustuses, kus meil need respiraatorid olid, kõik see tolm läks hingates sisse ja uut kopsu ei pane enam keegi,” nendib mees, kes ei tõmba ühtegi suitsu.

Ehitusele läks Endel miilitsatöölt, ta oli kümme aastat alguses Lihulas, siis Pärnu rajoonis piirkonnainspektor. “Mul oli hea piirkond, nõupidamistel öeldi: Rahu on nagu pagari kasss, tal ei ole Varblas midagi teha,” meenutab ta muigelsui.

Märksõnad

Tagasi üles