Anu Jürisson: Audru volinikud avaldasid protesti

Anu Jürisson. Foto: Ants Liigus

Pärast seda, kui mullu sügisel pääses Audru vallavolikokku Anne Seimar, on Audru vallavalitsus ja -volikogu (volikogu esimees) suure osa ajast tegelnud seaduste lappamise ja nende piinliku täpsuseni tõlgendamisega.

Põhjuse selleks on andnud Keskerakonna valimisnimekirjas Audru volikokku pääsenud opositsioonivolinike Anne Seimari ja Inda Orissaare saadetud kirjad, mida mullu novembrist on läinudreedese seisu ehk seitsme kuuga laekunud juba 76.

Üks või teine nimetatud volinikest või mõlemad koos on süüdistanud vallavalitsust ja selle ametnikke või volikogu ja selle esimeest kas suuliselt või kirjalikult mitmes seaduserikkumises, ise nende süüdistuste vettpidavuse eest vastutust kandmata. Kui aga kirjalik teabenõue või arupärimine on esitatud, tuleb ametnikul neile tahes-tahtmata vastata.

Audru vallavanema Margus Joonase kinnitusel võtab järjest laekuvatele Seimari-Orissaare arupärimistele vastamine nii palju aega, et see on halvanud vallavalitsuse ametnike toimetuleku muu igapäevatööga.

Kõigile kirjadele ei jõutagi õigeks ajaks vastata, sest üksipulgi, rida rea kaupa ei tule läbi vaadata ainult seadusi, vaid vähimgi vääratus sõnade valikus või võimalus üht või teist asja teisiti tõlgendada (ja selle võimaluse leiab alati) toob Seimarilt-Orissaarelt uue kirjaliku arupärimise, millele taas tuleb kindlaks ajaks vastata.

Eri tõlgendused

Nõnda on Audru volikogu istungidki kujunenud emotsionaalseteks vaatemängudeks, kuhu ametnikud lähevad nagu eksamile, sest Seimaril on peaaegu alati välja otsitud mingi väide, miks üks või teine ettevalmistatud eelnõu on ebaseaduslik.

“Kui me varem tegelesime valla arengu ja sisuliste küsimustega, siis nüüd kulub suurem osa ajast vaidlemisele seaduste nüansside üle,” nendib Audru vallavolikogu esimees Siim Suursild. “Läbiv teema on erinevad arusaamad volikogu töökorrast ja valla põhimäärusest. Seimari väitel eksime selle vastu kogu aeg, minu ja volikogu enamuse väitel me ei eksi selle vastu.”

Suursilla subjektiivsel hinnangul on umbes 90 protsenti kirjadest süüdistused mingi seaduse rikkumises, kaks kolmandikku arupärimistest on ajendatud kiusust ja kolmandik on väärinud kaalumist.

“Kindlasti on tänu Seimari survele Audru vallas märgatavalt paremaks muutunud vallavalitsuse ette valmistatud eelnõude seletuskirjade tase. On võetud õppust,” toob Suursild positiivse näite.

Valedest ja udutamisest

Nõnda on kaks opositsioonivolinikku esitanud Suursillale muu seas protesti, kus süüdistasid teda tahtlikus valeandmete esitamises Pärnu Postimehele.

Seda seoses 19. märtsil Pärnu Postimehes avaldatud Audru vallaeelarve vastuvõtmist käsitlenud artikliga “Audru vald investeerib tänavu joogiveesse”. Seal oli lause, et opositsioonis Anne Seimari ja Inda Orissaare ettepanekutest (ehk ettepanekute hulgast, toim) oli volikogu ainsana päri esindustasude vähendamisega.

Pärast pealtnäha täiesti tavalist ja emotsioonitut artiklit jõudis Suursilla kätte mõlema voliniku allkirjaga protest nõudmisega vead parandada ja avalikult vabandust paluda, vastasel juhul on nad sunnitud võtma kasutusele meetmed oma õiguste kaitseks.

Volinike väitel ei võtnud volikogu vallaeelarve lugemisel tegelikult ühtegi nende ettepanekut arvesse ja nad nõudsid esimehelt kirjalikku selgitust.

Suursild selgitaski, et andis ajakirjanikule intervjuu mobiilitsi, olles ise autoroolis teel seminarile ja asudes väljaspool Eesti Vabariiki.

“Ajakirjaniku küsimusele “Kas volikogu arvestas ka opositsiooni ettepanekutega?” oli minu vastus mäletamist järgi selline: “Jah, osaliselt proua Inda Orissaare ettepaneku osas, mis puudutas vallavalitsuse esinduskulude vähendamist”,” selgitas Suursild kirjalikus vastuses volinikele.

Suursild tunnistas, et ei mäletanud intervjuu andmise ajal õigesti esinduskulude vähendamise mahtu. (Pärnu Postimees täpsustab, et seetõttu ei olnud summa suurust ajaleheartikliski märgitud.)

Volikogu esimehe kirjaliku vastuse peale saatsid opositsioonivolinikud uue arupärimise. “Udutate ikka edasi, nagu oleks Inda Orissaare ettepanekuid arvestatud. Härra volikogu esimees, võtke protokoll ja lugege, võtke diktofon ja kuulake, võtke vallavanema kiri ja lugege, ehk siis tuleb meelde, et keegi isegi ei arutlenud sellel teemal. Nõudsime Teilt vigade parandamist Pärnu Postimehes ja samas ka vabandamist. Seda Te ei ole teinud. Miks?” küsivad Seimar ja Orissaar.

Mitte ühestki kirjast kõnealusel teemal volinikud Pärnu Postimeest ei teavitanud.

Mis oli vale ja mis mitte?

Volikogu istungite protokollide ja muude dokumentide võrdlusest järeldub, et paraku pole oma süüdistustes päris täpsed olnud Seimar ja Orissaargi, sest teemat siiski arutati ja vallaeelarves vähendati pärast ettepanekute laekumist esindustasusid (küll väiksemas mahus).

Orissaar ja Seimar olid oma kirjalikud muudatusettepanekud kulude ümberjaotamise kohta vallaeelarve eelnõus esitanud kaks päeva enne volikogu veebruariistungit, kus toimus eelnõu teine lugemine.

Ettepanekuid ei võetud päevakorda põhjendusel, et need olid saadetud valele adressaadile (vallavalitsusele, mitte volikogule), kuid istungil ütles Orissaar, et vallavalitsuse esinduskulusid võiks eelarveprojektis 20 000 krooni võrra vähendada.

Infominutite päevakorrapunkti all teavitas vallavanem, et töö vallaeelarvega käib ja tuleb leida veel kärpekohti, et eelarve tasakaalu saada. Volikogu juht märkis seal, et veel pole teada riigieraldiste suurus.

Taas kaks päeva enne volikogu järgmist istungit märtsis laekus valda Seimari-Orissaare kiri. Selles paluti lükata eelarve kolmas lugemine edasi ja alustada sisejuurdlust seoses valla eelarveprojekti võltsimisega, sest eelarve menetlemisel olevat jämedalt rikutud valla õigusakte ja seadusi.

Seimari-Orissaare väitel oli kolmandaks lugemiseks esitatud eelarve eelnõu eelmisega võrreldes täielikult muudetud, mida nende arvates tohtinuks teha vaid volinike ettepanekute alusel volikogus. Eelarve muudatusettepanekuid olid teinud aga ainult nemad kahekesi.

Vallavanem selgitas hiljem Pärnu Postimehele, et eelarve tasakaalu saamiseks oli ta sunnitud kärpima kulusid pea igalt poolt. Samamoodi on tehtud varasemail aastail.

Samuti polnud volinike väitel õige, et nende ettepanekuid juba eelmine kord päevakorda ei võetud. Sisejuurdlust ei algatatud.

Istungil toimus vallaeelarve projekti kolmas lugemine ja eelarve vastuvõtmine ning muu hulgas olid päevakorras Seimari-Orissaare eelmainitud ettepanekud kulude ümberjaotamise kohta.

Seimar heitis istungil ette, et volikogu materjalide juurde ei olnud lisatud õige kiri. Volikogu esimees selgitas, et Seimarilt on sama kuupäevaga kaks kirja ja eelarve muudatusettepanekud on mõlemas identsed.

Vallavanem tutvustas volinikele vallavalitsuse arvamust Seimari ja Orissaare ettepanekute kohta: mitte toetada.

Seimar oli soovinud alandada vallavanema, vallaametnike ja volikogu esimehe palku ning kulutusi ametiautodele.

Vallavanem nentis, et Orissaare ettepanekud on tehtud murest kantuna, kuid esinduskulusid ei saa nii suures mahus - 20 000 krooni võrra - vähendada. Küll kahandati pärast eelnõu teist lugemist (ehk Orissaare ettepanekute laekumist) esinduskulusid 5000 krooni võrra.

Vallavanema selgitusel oli Seimari palkadelt kokkuhoiu arvutustes viga ning Aruvälja lasteaias-algkoolis puuduvad ahjud, mille remondiks Orissaar soovis esindustasude alandamisest tekkivat raha eraldada. Orissaar palus istungil vabandust, et oli rahvamaja asemel kirjutanud kogemata kooli. Volikogu hääletamise tulemusel ei arvestatud kummagi ettepanekuid. Eelarve võeti vastu.

Õigusemõistmine või psühhoterror?

Loogiline on, et kui kellegi ütlust mööda olen midagi valesti kirjutanud, siis ta ise mäletab, mismoodi asjad olid. Kui ma küsisin maikuu istungi vaheajal Orissaarelt ajalehes nende soovitud täpsustuse avaldamiseks, kuidas siis miski täpselt oli, vastas ta: ah, ei mäleta.

Kummaline on see, et protestivolinikud Seimar ja Orissaar ei ole oma kirjavahetusest volikogu esimehega Pärnu Postimeest tänini teavitanud. Mul tuli see endal avastada. Seda kummastavam on nende kaebus pressinõukogule, et ma pole nõutud täpsustust ikka veel avaldanud.

Keegi ei kahtlegi selles, et ametnikel tuleb oma tegevuses tugineda seadustele. See on Seimari põhiargument. Kuid mis hetkest võtab vallaametnike pidev süüdistamine millegi võltsimises, valetamises või seaduserikkumises psühhoterrori mõõtmed? Arvestades, et seik Pärnu Postimehega on neist kolmveerandsajast arupärimisest-kirjast vaid piisake meres.

Kui ühed nõuavad teistelt ülimat täpsust ja iga vähemagi eksimuse eest vabanduse palumist, peaksid samad reeglid kehtima kõigile. Audru volikogu viimaseid istungeid vahetult jälginuna (kus Seimar näiteks nimetas Audru vallavalitsuse tegevust varastamiseks) ma seda Seimari ja Orissaare väljaütlemistes paraku ei näinud.

Tegelikult piisab sellestki, kui lugeda Seimari blogi, kus ta on juba ligemale aasta avaldanud sageli halvustavat, enda kasuks moonutatud infot või suisa lausvalet Audru vallavolikogu ja -valitsuse, kaasinimeste või ametnike tegevuse kohta. Nüüd siis Pärnu Postimehegi kohta.

Blogi ju vallaelanikud ilmselt aeg-ajalt ikka loevad, kuid volikogu istungeid vahetult jälgima satuvad vähesed.

Õigusemõistmise asemel kipub veebipäeviku ridade vahelt kumama kaugem eesmärk: õõnestada Audrus võimul oleva valimisliidu vaimu ja mainet ning lõigata sellest kasu järgmistel valimistel. Tegelikult on Seimar selle mõtte oma blogis ise välja öelnud.