Kaire Külaots: Õpetaja, sinu sõnal on vägi!

Kaire Külaots. Foto: PP

Kirgi kütnud koolide liitmise-lahutamise protsessi käigus kipume unustama palju olulisema – selle, kuidas me inimestena koolikeskkonnas üksteisesse suhtume, kuidas omavahel suhtleme.

Pean ennast tasakaalukaks ja rahumeelseks inimeseks, kuid hiljuti ärritusin ja muutusin emotsionaalseks olukorras, kus tajusin ühe õpetaja tuntavat ebakohast ja mõtlematut käitumist õpilase suhtes. Mitte ühelgi täiskasvanud inimesel, sh õpetajal ei ole õigust ja õigustust käituda viisil, mis alandab, naeruvääristab või ründab noort kujunevat isiksust.

Ei saa panna jõuga endale otsa vaatama õpilast, kellel on autismispektri häire, või sundida avalikult esinema tugeva sotsiaalärevusega inimest. Õpetaja võib öelda, et ta ju ei teadnud õpilase sellisest murest. Õpetajana ei saa ega peagi me kõikide õpilaste elulugusid ja hädasid teadma, kuid peame olema ettevaatlikud oma sõnade ja kommentaaridega õpilase isikusse puutuva suhtes. Ei ole vaja teha aasivaid nalju õpilase välimuse, nime või vaimse võimekuse kohta, sest sellised naljad võivad kellegi jaoks väga valusalt lõppeda.