Hõljukijuhtimine nõuab kindlat kätt ja külma pead

Dessant mandrile. Kaks korda nädalas toob hõljuk Manija rahva üle kitsukese, ent kehvade jääolude aegu siiski ületamatu vee mandrile Pootsi kauplusesse sisseoste tegema. Ning viib tagasi ka.

FOTO: Urmas Luik

Kui lennukid halva ilma tõttu ei lenda, laevad ei sõida ning jää ei kanna, on Manija ja Kihnu elanike ainus ühenduslüli mandriga hõljuk, mida ei hirmuta kõige karmimgi ilmaprognoos.

“Ta on jah selline halva ilma sõiduk. On sõidetud nii lumetormis kui paksus udus,” märgib omapärase sõiduriista efektse külglibisemisega, veepilve üles paisates Munalaiu sadama paadikuuriesisel veepiiril peatanud Andres Tamm.

Ega Tamm oskagi öelda, on ta nüüd piloot, kapten või autojuht. “Paat ta ei ole, auto ta ei ole,” tähendab ta. Hõljuk on nii liikumisvahendite kui ka selle eluka taltsutamiseks vajalike sõiduvõtete sümbioos. “Sellisest suvisest ja talvisest purjetamisest ja libedarajasõidust koosnev kogemus,” selgitab purjetamistaustaga Tamm.

Tagasi üles