Mati Tiimus: Euro ei ole imerohi, kuid loob palju võimalusi

Mati Tiimus. Foto: Urmas Luik

Hiljuti sai Eesti Euroopa Komisjonilt kutse liituda euroalaga 1. jaanuarist 2011. See on eesmärk, milleni jõudmiseks oleme viimastel aastatel jõuliselt pingutanud. Nüüd peame end veel kord kokku võtma ja ülemineku kroonilt Euroopa Liidu ühisrahale eurole lõpuni viima.

Eesti on täitnud kõik eurole ülemineku nõuded, ametlik otsus Eesti euroalaga ühinemise kohta langetatakse 13. juulil. Euro kasutuselevõtt on muudatus, mis mõjutab meist igaüht, kuid tavatarbija ei pea selleks kuidagi valmistuma.

Kursimuutuseks ei ole põhjust

Ametlikult otsustab eurole ülemineku kursi juulis kogunev ELi rahandusministrite nõukogu (ECOFIN). Siiski ei ole põhjust arvata, et kurss erineb praegusest fikseeritud kursist 1 EUR = 15,6466 EEK.

Pean vajalikuks rõhutada, et eurole üleminek ei tähenda rahareformi. Ei kordu 1990ndate algul toimunu ega muutu raha väärtus. Eurosid ei ole tarvis varuda, sest rahavahetamise summad pole piiratud.

Eurole ülemineku päevast on kahe nädala jooksul kroon ja euro sularahana paralleelselt käibel ja kehtivad võrdväärsete maksevahenditena. Rahaautomaadid väljastavad ainult eurosid 1. jaanuari keskööst.

1. jaanuaril 2011 vahetatakse pangakontodel kroonihoiused automaatselt ja teenustasuta eurodeks. Kõigi kontodel olevate summade väärtused jäävad eurodes samaks, nagu need olid kroonides.

Eurole üleminek iseenesest ei muuda lepingute tingimusi, ei vabasta võetud kohustuste täitmisest ega anna kummalegi poolele õigust kehtivat dokumenti ühepoolselt muuta või lõpetada. Kuna suurem osa laene on väljastatud eurodes, ei muutu nende puhul midagi.

Kroonilaenude jääk ja maksed arvutatakse eurodesse ümber ja laenuintress jääb samaks. Laenu võtnud tarbijale rahavahetus seega muudatusi ei too. Samuti ei muutu olemasolevate säästuhoiuste või tähtajaliste hoiuste lepingute tingimused, tähtajaliste kroonihoiuste intressimäär kehtib hoiustamise tähtaja lõpuni.

Euro iseenesest hinnatõusu ei too

Eurole üleminek iseenesest hindade tõusu kaasa ei too, kuna raha vahetatakse keskkursi alusel ning hinnad tuleb kroonidest eurodeks arvestada, lähtudes ümardamisreeglist sendi täpsusega, arvestades jagamistehte kolmandat kohta pärast koma.

Uute hindadega harjumiseks peavad kauplejaid mõni kuu enne ja kuus kuud pärast €-päeva avaldama hinnad müügikohas käsitsi või trükitehniliselt nii kroonides kui eurodes. Samuti kutsutakse kaupmehi sügisel käivituva kampaania raames üles kaupa ausalt hinnastama, järgides ümardamisreegleid.

Maksud ja toetused ümardatakse eurole üleminekul elanikele soodsas suunas. Nii näitab riik erasektorile positiivset eeskuju.

Kokkuvõttes lisab eurole üleminek Eesti majandusele usaldusväärsust. Euro toetab meie majanduse stabiilsust, lihtsustab kaubandussuhteid ning teadvustab investoritele Eestit maailma ühe mõjukama majanduspiirkonna liikmena.

Välisinvestoritele muutub raha paigutamine Eestisse senisest lihtsamaks ja turvalisemaks, aidates pikas perspektiivis edendada Eesti majandust ja luua töökohti.