Tiina Kivirand: Erikoolide tulevikust Pärnumaa näitel

Tiina Kivirand. Foto: PP

Nii nagu paljud kohalikud omavalitsused on asunud koolivõrku korrastama, vajab ka riigi erikoolide võrk ümberkujundamist. Korrastamise kiirendamise vajadusele osutab näiteks Tapal toimunu. Ühest küljest on suhtumine hariduslike erivajadustega ja puuetega õpilastesse muutunud, teisalt on järsult vähenenud õpilaste arv tervikuna ja rahvastik on ümber paiknenud.

Erikoolide õpilaskohad üle Eesti on ebaühtlaselt jaotunud. Selge ei ole riigi ja kohalike omavalitsuste vastutus eri raskusega erivajadustega õpilaste õppe korraldamisel. Nii õpib pool raskete erivajadustega ja puuetega õpilastest riigikoolis ning pool kohalike omavalitsuste või era- ja erikoolides. Riigi kohustus on samuti pidada või toetada erikoole, mis on loodud raskemate ja rohkem ressursse nõudvate erivajadustega lastele.

Riigi erikoolide võrgu korrastamisel tuleb arvestada piirkonna õpilaste arvu, spetsialistide ja tugiteenuste kättesaadavust ning transpordivõimalusi, aga ka juba välja arendatud koolivõrku. Nüüdseks on piirkondades ja linnades, kus raskete puuetega õpilastele riigikoolis õppimise võimalused puuduvad, välja arenenud munitsipaal- ja eraomanduses olev hariduslike erivajadustega õpilaste koolide võrk.