Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2014/03/10/2885622t1hbe57.jpg)
Nii nagu paljud kohalikud omavalitsused on asunud koolivõrku korrastama, vajab ka riigi erikoolide võrk ümberkujundamist. Korrastamise kiirendamise vajadusele osutab näiteks Tapal toimunu. Ühest küljest on suhtumine hariduslike erivajadustega ja puuetega õpilastesse muutunud, teisalt on järsult vähenenud õpilaste arv tervikuna ja rahvastik on ümber paiknenud.
Erikoolide õpilaskohad üle Eesti on ebaühtlaselt jaotunud. Selge ei ole riigi ja kohalike omavalitsuste vastutus eri raskusega erivajadustega õpilaste õppe korraldamisel. Nii õpib pool raskete erivajadustega ja puuetega õpilastest riigikoolis ning pool kohalike omavalitsuste või era- ja erikoolides. Riigi kohustus on samuti pidada või toetada erikoole, mis on loodud raskemate ja rohkem ressursse nõudvate erivajadustega lastele.