Koolimaju meenutavad kivi ja mälestustahvel

Rehe kinnistu omanik Toomas Aavasalu püstitas mälestuskivi 1982. aastal talumaadele ehitatud Kaansoo õigeusuliste koolimaja asukohale. Foto: Urmas Luik

Eravaldus, hoiatab kaseallee vahelt kulunud Rootsi punast värvi puumajani sõitjat juba varakult silt. Kaansoo 1891. aastal ehitatud ja eraomandisse läinud koolimaja konutab Navesti jõe kaldal. Otsaukse kõrvale on seinale kinnitatud ümar tahvel: “Kaansoo kool 1891–1972 ja 1992–2000”. Teisel pool treppi on Soomaa rahvuspargi kaart. Sellepärast, et üle jõe algab rahvusvahelise tähtsusega soode ja rabade kaitseala.

Mälestusplaadi kinnitasid kunagised õpetajad ja õpilased kokkutulekul paar suve tagasi. Aastaarvud on kõnekad, näidates Brežnevi-aegse väikekoolide sulgemise kampaaniat, taasiseseisvunud Eesti soovi tuua lastele hariduse saamine koduukse alla ja karmi tõde, et majandite lõpetamine viis rahva maalt. Alanud aastatuhandest jäid vaid klassipildid albumitesse meenutama külakohas aega, mil siin oli vaimuelu kants.

Ühest maakonnast ja rajoonist, vallast ja külanõukogust teise on pendeldanud praegu Suure-Jaani kihelkonda jääv küla ja selle kooli juhtimine. Lõplik otsus laste vähesuse pärast uksed kinni panna tehti Pärnu maakonnas Vändra vallas.