Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/02/01/4957079t1hd965.jpg)
/nginx/o/2014/03/14/2893442t1hd00d.jpg)
Kapten Mihkel Kurgo villas Papli 13 käivad juba mõnda aega hoogsad ehitustööd, mille tulemusena saab seni külalistemajana töötanud villast hotell.
Oma nime on Kurgo villa saanud kaugsõidukapten Mihkel Kurgo järgi, kelle perekonnale hoone pikka aega kuulus.
Majutusteenust pakuti siin juba kahe ilmasõja vahelisel ajal, mil maja kandis villa Salme nime ja selle sage külaline oli enne Rannahotelli valmimist president Konstantin Päts.
Viimased kolmteist aastat on Kurgo villa töötanud kui külalistemaja, milles oli seni 11 tuba, neist kuus ruumikat sviiti vanas villas ja viis kahekohalist tuba ja saun uues rivimajas.
Papli tänava äärde jäävas hoones asusid külalistemaja vastuvõtt ja kohvik.
Muutuste kuuri teevad nüüd läbi kõik kolm hoonet: eestiaegses villas (hoone renoveeriti põhjalikult sajandivahetusel) tehakse remonti ja ehitatakse tube ümber, kohviku ja retseptsiooni maja saab juurde avara klaasist veranda ning hoovipealne Madruste maja kerkib kahekorruseliseks.
Madruste maja ja villa vahele rajatakse välibassein mõõtmetega neli korda seitse meetrit ja selle kõrvale puidust päikeseterrass.Villast vasemale tuleb mänguväljak lastele.
Ridamisi uuendusi
Ehituslikud ümberkorraldused pole ainsad muudatused ajaloolises majutuskohas, muutub villa nimigi.
“Nimest kaovad kapten ja Mihkel ning lisanduvad hotell ja restoran. Mais avatava kompleksi ametlikuks nimeks saab Kurgo villa hotell ja restoran,” tutvustas Kurgo villa tegevjuht Ero Haav.
Mastaabilt võiks valmivat asutust võrrelda villa Wessetiga.
“Wesset on meist mõni tuba suurem ja pisut suurema restoraniga, kuid üldjoontes on meie mahud kaunis ühesugused. Peamine erinevus on ehk see, et Wessetil torkab asukoht linnapildis hästi silma, meie eelis on aga ruumirohkus ja lisaväärtused õuealal – lastel on siin ruumi joosta ja mängida,” tõi Haav välja.
Laienemise järel on Kurgo villas mõne kuu pärast varasema 11 toa asemel 27 tuba. Neist 25 on kahekohalised, üks on juunior-sviit ja üks suur peretuba. 2015. aastal lisandub veel kolm kahekohalist tuba.
Peale majutuskohtade lisandumise laieneb varem Papli kohviku nime kandnud söögikohtki, millest saab nüüd restoran-kohvik. Restorani kahes saalis on kokku 60 istekohta, soojal ajal lisandub neile 40 välikohviku kohta. Varem mahutas Papli kohvik 30 einestajat.
“Linnarahva seas leidis ta viimastel aastatel väga head tagasisidet. Ja mitte ainult Pärnu linnas, vaid üle kogu Eesti. Tahame head käekirja jätkata ja ma usun, et see õnnestub,” avaldas Haav.
Põneva ja Pärnus kindlasti uudse ettevõtmisena kõlab kavatsus rajada hotelli õuealale ürdiaed, kus peakokk kasvatab maitsetaimi, ürte ja muud rohelist.
Puhkajate rõõmuks hakkab sügistalvisel ajal villa õuealal tööle tünnisaun. Haava arvates teeb Kurgo tünnisauna eriliseks asjaolu, et üheski teises Pärnu hotellis tünnisauna ei leidu.
“Need on enamasti turismitaludes, kuid Pärnu linnas minu teada hotellid tünnisaunateenust ei paku,” sõnas ta.
Majutus- ja toitlustuspoole laiendamine tähendab loomulikult seda, et Kurgo villasse tekib hoobilt töökohti juurde. Kui seni oli siin kõrghooajal ametis 10–15 inimest, siis sel suvel on tööd pakkuda pea 30 inimesele.
Nõudlust piisavalt
Areng külalistemajast hotelliks tähendab sedagi, et varem sügisest kevadeni ainult broneerimise peale majutust pakkunud villa on edaspidi kogu aeg avatud.
“Varasematel aastatel oli tõepoolest nõnda, et niisama maja lahti ei hoidnud ja administraatorit ööpäev ringi kohal polnud. Töötasime siis, kui kliendid avaldasid ööbimissoovi. Hotellina oleme loomulikult kõik kuud 24/7 lahti ja meie restorangi võõrustab kohalikke ja linnakülalisi sõltumata sellest, kas on suvi või talv,” selgitas Haav.
Ta on veendunud, et klientuuri jagub kuurortlinna vaiksemal ajalgi ja seda hoolimata asjaolust, et Kurgo villa pole ainuke koht, mis Pärnus voodikohtade arvu kasvatab.
“Broneeringud, hoolimata sellest, et ehitus on alles pooleli, on meil üllatavalt hästi läinud. Julgen pakkuda, et 25 protsenti kogu suve majutusest on juba maha müüdud,” sõnas Haav.
Villa omanik, pärnakatele kuuluv perefirma, poleks ju ümberkorraldusi ette võtnud, kui klientide huvi investeeringut ei õigustaks.
Pärnu kui puhkepaiga maine edendamisel on Haava hinnangul igati teretulnud, et mudaravilast spaahotell saab, Kurgo villa mahte suurendab, Rannahotell renoveerimist kavandab ning mõni kolmas ja neljas kohtki sisu ja nägu muudab – igaühe pingutus toob Pärnusse puhkajaid juurde.
Kurgo villa on aastate kestel olnud eeskätt pereturistide meelispaigaks. Umbkaudu 65 protsenti külastajatest on soomlased ja ülejäänud valdavalt siseturistid. Edaspidi loodetakse meelitada siia lätlasi, leedulasi ja senisest enam idanaabreidki.
Kuurortlinna kontekstis kõlab mõneti ootamatult, et Kurgo majutab talviti Soome ja Itaalia jahituriste. Ent nõnda see tõepoolest on, et võõrsilt tulnud jäägritele meeldib Kurgos puhata ja käia siit maakonda jahile.
Villa piirnemist Rannastaadioniga peab Haav suureks plussiks. Võistluste lärm, nii vähe kui staadionil viimastel aastatel on võistlusi peetud, pole Kurgo rahvast häirinud.
Pigem toob naaber villale öömajalisi juurde. Näiteks juulis toimuva koertenäituse ajaks on Kurgo villa peaaegu välja müüdud.
Sama lugu on jalgpallifestivaliga Summer Cup, mis kõik toad noorsportlastega täidab.
“Nii koertenäituse kui Summer Cupi ajal on juba aastaid meil kõik toad välja läinud ja erand pole saabuv suvigi. Isegi nüüd, mil meil on mahud oluliselt suurenenud, on toad nende ürituste ajaks broneeritud,” sõnas Haav.