Mõtteainet filmist enamaks

Foto: Kaader filmist

Meile meeldib mõelda, et inimkond on jõudnud oma tsiviliseerituses niivõrd kõrgele tasemele, et meid ei ähvarda enam mingi oht. Vähemalt mitte arenenud riikides, kus meie põhiõigused on seadustega kaitstud. Vaadates aga enda ümber ringi, taipame üsna kiiresti, et päris nii see pole.

Turvalisuse illusioonis elamine pole ainuomane ainult tänapäeva inimesele. Ajalugu on läbi pikitud perioodidest, mil valdav enamus on olnud siiralt veendunud, et viimaks on meie liik jõudnud haljale oksale.

Oleme rahul, sest meie esmavajadused on rahuldatud ja igaühel on vaba voli talitada oma parema äranägemise järgi. Ent sellised arvamused on alati osutunud ekslikeks. Ka pärast teist maailmasõda usuti, et inimkonda ootab ees suur ja helge tulevik. Paraku unustati, et ebaõiglust ei mõõdeta ainult globaalsel skaalal, vaid selle mõju ja ulatus lähtub ikka igast indiviidist eraldi.