/nginx/o/2010/06/09/383291t1heb69.jpg)
Artikkel "Audru volinikud avaldasid protesti" kubiseb ebatäpsustest, lausvalest ja Audru volikogu esimehe ja vallajuhtide vihast ajakirjanikult, kes oma solvumist pressinõukogusse kaebamise pärast (valeandmete avaldamise pärast eelmises artiklis) ei püüagi varjata. Blogi, millele ajakirjanik viitab, ei ole anonüümne, pole seda kunagi olnud (loe millimalli blogi profiili).
Kui keegi väidab, et teda on asjatult süüdistatud seaduserikkumises, tuleks välja tuua, milles see asjatu süüdistus seisnes. Tahaksime oma "vettpidamatute süüdistuste" eest vastutust kanda küll, aga millegipärast ei taha ajakirjanik ega teised "süüdistatud" neid asjatuid süüdistusi avalikustada. Artiklis ei ole ühtegi niisugust fakti toodud, ainult tühjade tünnide kõmin.
Isegi Anne Seimari muudatusettepanekut ei suudetud objektiivselt kajastada. Juttu oli palkade kärpimisest ikka nendel vallaametnikel, kellel see üle 20 000. Kuigi vallaametnike palgad on avalik teave, keelas vallavanem Margus Joonas raamatupidajal meile nende andmete väljastamise. Sellepärast saigi arvestusi teha ainult ligikaudselt ja vassida mingist arvutusveast on kohatu.
Ajakirjanik võinuks süveneda volikogu protokolli, kus selgesõnaliselt kirjas, et meie ettepanekutega ei arvestatud. Kui hr Joonas hiljem omapäi kulutusi kärpis (nagu artiklis on), sealhulgas esinduskulusid, on tegu õigusvastase eelarvemuutmise, mitte meie ettepanekute arvestamisega.
Pidev ajakirjaniku möödalaskmine (vale) näitab, et ajakirjanik ei suuda olla objektiivne, ebaprofessionaalsust ja ajakirjanikku ei saa enam tõsiselt võtta.
Mõte, et lõpuks tuleb ka Audru vallavolikogus hakata järgima seadust, keegi julgeb oma arvamust välja öelda, volikogu istungil isegi küsida, argumenteeritult arutleda, vaielda, teha ettepanekuid, teha seda, mis igas volikogus on nii normaalne, kuid millest Audru vallavolikogu istungisaali seinad eales kuulnud pole, on ajanud vallajuhid pöördesse. Volikogu istung ei ole pioneeride koosolek ega sõpruskond, kes tegutseb sõpruskonna, mitte vallarahva huvides, eirates kõiki seadusi.
Kõik olulised õigusaktid vallas olid vastu võtmata. Isegi valla põhimäärus oli iidamast-aadamast. Vallavanema valimine, põhimääruse järgi, toimus meil ikka veel kolmeks, mitte neljaks aastaks. Kuidas ja kellele vallavara müüdi, kas anti tasuta, renditi või seati tasuta hoonestusõigus, teadis ainult jumal (volikogu), sest mingit korda, nagu ette nähtud, selle kohta vastu võetud ei olnud. Finantsdistsipliini rikkumised, hüvitiste maksmine vallajuhtidele ilma seadusliku aluseta, reservfondi raha kasutamine palgafondi suurendamiseks.
Korruptsioonivastase seaduse rikkumine: hääletatakse rahumeeli kaasa, kui otsustamisel on tasuta hoonestusõiguse seadmine MTÜ-le, mille juhatusse kuulutakse. Siim Suursild ei loobu istungi juhatamisest ja arutelul osalemisest ka mitte siis, kui talle märkus tehakse. Põhjendades: "Mina lolli mängima ei hakka ja kui julgete kaevata, saadame kalurid teile kallale."
Suured probleemid algasid valla eelarve vastuvõtmisega, sest keegi polnud kuulnudki, et vallal peaks olema oma eelarve menetlemise ja vastuvõtmise kord. Et eelarve projekti juures pidanuks seaduse kohaselt olema seletuskiri, kus eelarve read lahti kirjutatud. Ja nende muutmisel tuleb selgitada, kelle ettepanekul mida ja miks muudeti. Seda kõike nõudes oli pahandus majas, volikogu esimees tunnistas järjekordselt, et seadused talle ei loe. Tehakse nii, nagu alati on tehtud, ja meist sõidetakse üle. Hääletades.
Unustati, et seaduse täitmine või mittetäitmine ei kuulu hääletamisele. Võeti taktika meid ignoreerida. Ühtegi meie poolt volikogule esitatud küsimust, avaldust, arupärimist, ettepanekut ei võetud päevakorda. Kõik hääletati päevakorrast välja.
Tekitas pahameelt, kui teatasime, et on olemas volikogu töö kord, mille kohaselt võib eelnõude kohta esitada ettepanekuid, toimuvad arutelud, sõnavõtud, ja protestid tuleb lahendada. Volikogu istungi protokollides meie küsimusi, proteste, ettepanekuid ei kajastatud, kuigi palusime seda teha. Pidevalt heideti ette, et volikogu istungid on meie pärast veninud mitmetunnisteks.
Kui vallavanem lubab omale volikogu istungil rusikaga vastu pulti põrutamist, seejuures volikogu vanima naisvoliniku peale karjapoisilikku karjumist, aga volikogu esimehel on suu vett täis, saab rääkida psühhoterrorist, aga mitte siis, kui selle kohta arupärimine esitatakse.
Arupärimisi ja küsimusi ignoreeriti, vastates, et arupärimisele vastatakse suuliselt järgmisel volikogu istungil. Järgmisel istungil aga hääletati arupärimine päevakorrast välja või ei arutatud seda.
Tähtaegsetest vastamistest ei saa juttugi olla, kuude viisi on arupärimistele vastamata ja ikka tuleb saata uus arupärimine küsimusega "Miks arupärimisele ei vastata, kuigi vastamise tähtaeg 10 päeva on ületatud kuid?".
Arupärimistele ei vastata sisuliselt ega anta vastust kõigile küsimustele. Sellega loodetakse lahendada kaks probleemi korraga: arupärimisele oleks nagu vastatud ja teades, et selline vastus arupärijat ei rahulda, tuleb uus arupärimine, aga siis saab ajakirjaniku abiga tohutute arupärimiste koorma all kannatajat kehastada.
Ei saagi aru, mida lehes ilmunud artikliga taheti saavutada: kas meid hirmutada, häbistada, näidata ennast õnnetu (saamatu) kannatajana, et siis õigustada arupärimistele vastamata jätmisi ja lunida vallarahva kaastunnet.
Meil on ka hea uudis: see arupärimiste hulk on alles algus, sest vastuvõetud vallaeelarve ja arutusele tulev majandusaasta aruanne on tekitanud suure hulga küsimusi. Küsimusi tekitab valla raha kasutamine, mis pole läbipaistev. Valijad peavad saama teada, kuhu ja kuidas valla raha kasutatakse. Kuna suuliselt ei vastata, siis on seadus selleks puhuks andnud vähemalt ühe võimaluse, ja seda me kasutame. Täname oma valijaid toetavate sõnade eest, soovime kõigile kena suve ja lubame, et karavan liigub edasi.
Audru vallavolikogu liikmed (Keskerakonna nimekiri) Anne Seimar ja Inda Orissaar
Toimetuselt: 3. juuni Pärnu Postimehes ilmunud kommentaaris "Audru volinikud avaldasid protesti" oli ekslikult kirjas, et Anne Seimar peab oma veebipäevikut anonüümselt. Autorit eksitas see, et oma veebipäeviku aadressis ja sealseis tekstides on Seimar kasutanud pseudonüümi. Autor palub vabandust.
Anne Seimari ja Inda Orissaare vastulause avaldamisega kuulutab Pärnu Postimehe arvamustoimetus kõnealuse teema lõpetatuks ja avaldab lootust, et konstruktiivne tööõhkkond Audru vallavolikogus taastub.