Lehetäid ja teod rüüstavad aedu

Kristi Mitt soovitab tigude vastu võitlemiseks tõrjevedelikku ja graanuleid. Foto: Urmas Luik

Aiaomanike peamised vaenlased on praegu lehetäid ja teod, vesirotidki rüüstavad tänavu aedu tavapärasest aktiivsemalt.

Kahjurite vastu võib vastavalt oma eelistustele leevendust otsida kas aianduspoodide keemiakauba riiulitelt või rahvatarkusest. Paraku toovad nii tehislikud kui looduslikud vahendid ajutist leevendust, kahjuritõrje kujutab endast lõputut võitlust.

"Praegu on aiapidajad eriti hädas lehetäide ja tigudega," tõdes Pärnu südalinnas asuva kaupluse Aed ja Kodu müüja Kristi Mitt.

Lehetäide vastu leiab aiandusäridest kontsentraate, mida sobib pritsida nii köögiviljadele, lilledele kui viljapuudele. Valik pole väike ja hinnaskaalal leiab selliseidki, mis rahakotti ei laasta, näiteks pudelike Decist, millest saab kümme liitrit pritsimislahust, maksab 14 krooni.

Aiapidajad soovitavad isekeskis lehetäisid hävitada rohelise seebi või Fairy lahusega. "Mõni ütleb, et need mõjuvad, teised, et mitte. Kes tahab, võib oma aias katsetada," sõnas Mitt.

Kelle käsi ei tõuse söödavate viljadega taimi keemiliste lahustega pritsima või on lehetäid ainult paari roosi kallal, võib proovida kahjureid käsitsi korjata või tugeva veejoaga maha pesta, nõgeseleotiski aitab.

Teod on õllesõbrad

Tigude vastu võitlemiseks saab osta graanuleid või tõrjevedelikku, mida otse kaitstavatele taimedele pritsida.

Kõige küsitumad on Miti sõnutsi graanulid, mida puistatakse tigude liikumisteedele.

Kaks nädalat toimivad graanulid imavad tigude kehavedelikku ja need kuivavad.

Levinud on tigude püüdmine õllega. Selleks tuleb õlu (sobib piimgi) mõne kausiga tigude liikumiskohta panna. Kauss peab olema madal või tuleb see pisut maasse kaevata, et teod ikka õlut jooma pääseksid ja kaussi lõksu jääksid.

Aia või kaitset vajava peenra äärtesse võib tigude eemalehoidmiseks raputada saepuru, liiva ja tuhka.

Kannatlik aiapidaja kogub teod käsitsi kokku ja valab keeva veega üle, misjärel need tohib kompostihunnikusse visata. Tigusid soovitatakse ka soolaga üle raputada, kuid siis ei saa neid enam komposti visata.

Kõva südamega aiapidaja võtab aga õhtul, mil teod liikvele lähevad, välja muruniiduki, et muru pügades ühtlasi tigude seas laastamistöö teha.

Loodussõber meelitab oma aeda elama konni ja siile, kes meelsasti tigude ja nälkjatega maiustavad, paljud linnudki söövad neid aiakahjureid.

Mutid ja vesirotid

Muttide vastu on kauplustes müügil mürki, peletusgaasi, lõhnagraanuleid ja tõrjesuitsu. "Parimat tagasisidet oleme saanud peletusgaasi ja lõhnagraanulite kohta," rääkis Mitt. "Need vahendid peletavad mutid mõneks ajaks eemale, kui nad tagasi tulevad, peab jälle tõrjevahendeid kasutama."

Kes surnud looma ei pelga, võib muttide püüdmiseks osta plasttoru, mille otstes on ainult sissepoole avanevad metall-luugikesed.

Selle lõksu paigaldamiseks tuleb muti käik lahti kaevata, toru sinna sisse paigalda ja ohvrit ootama jääda.

Miti jutu järgi on tänavu inimesed eriti hädas vesirottidega, nendega võitlemiseks saab osta vastavaid kuubikuid, mida käikudesse panna.