Vanemad inimesed mäletavad, kui tihedalt paiknesid sidejaoskonnad Pärnus näiteks 30 aastat tagasi. Sideteenuste tarbimiseks polnud vaja väga kaugele minna, enamasti asusid jaoskonnad seal, kus inimesed said vähese jalavaevaga ülejäänud toimetuste kõrval ära õiendada postiasjad.
AS Eesti Posti kommunikatsioonijuht Inge Suder nimetas eilses leheloos Pärnu linnas kolme postkontorit: Lepa kaubakeskuses, Ülejõe Selveris ja Port Artur 1s. Tähelepanelik lugeja märkab, et postiteenusega katmata on Vana-Pärnu, Rääma ja tegelikult suures osas Ülejõe, sest samanimeline Selver asub linnaosa lõpus.
Sama lugu on Raeküla ja kesklinna ning Raeküla vahelise Riia maantee ümbruskonnaga. Rannast rääkimata.
Postiteenuse optimeerimisega on riigifirma jõudnud Pärnus sinnamaani, et postkontori külastamine on paljudele linlastele käik omaette, mitte muu seas läbiastumine muude asjatoimetuste vahepeal.
Eesti Post ei nõustu väidetega, et postiteenuste kättesaadavus on Pärnus (Pärnumaast rääkimata) muutunud varasemast keerulisemaks. Vastupidi, hästi olevat omaks võetud Lao tänava kandekeskus. Tegelikult pole Pärnu Postimees leidnud ühtki inimest, kes oleks rahul pakimaja kolimisega perifeeriasse. Taas tuletatakse meelde, et kesklinna pakimajast oli mugav saadetis päeva lõpus kaenlasse võtta, nüüd telli koju ja passi pakitoojat, sõida tont teab kuhu või telli postkontorisse, mis jääb kaugele.
Port Artur 1 koliva postimaja avamisaeg kell 10 ei arvesta asjaolu, et need, kel on tööd, on selleks ajaks juba ametis ja peavad postkontorisse tulema pärast tööpäeva lõppu. Aga saanuks läbi astuda enne töö algust. Paljud mäletavad aegu ammuseid, kui postimaja avati kell 8. Aga ega lihtsurelik Eesti Posti vastu saa.