Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2017/11/13/7308253t1hcaea.jpg)
/nginx/o/2014/04/04/2938116t1he549.jpg)
Kaks nädalat ja mõni päev peale on Pärnu rannikumeres kalameeste mõrrad tinti püüdnud. Esialgu on saagid tagasihoidlikud ja peatset hüppelist saagi kasvu ei julge ennustada kalateadlasedki, kuid tänavune tindi kudeaeg võib kujuneda pikaks.
Selle aasta seni suurim kutselistelt kaluritelt kuuldud tindisaak on olnud 200 kilogrammi ühes kaks ööpäeva püüdnud mõrras. Seda pole palju.
Tartu ülikooli Eesti mereinstituudi pelaagiliste kalade osakonna ihtüoloog Heli Shpilev, kes on tindisaakidel silma peal hoidnud ja tindikalu selgi kevadel laboris uurinud, ütles, et kudeaeg on alles algamas, millest annab tunnistust kas või suur isakalade osakaal saagis.
“Isakalu on karjas praegu ligikaudu 68–70 protsenti ja püütud meritintide keskmine pikkus ninast sabani on 14–15 sentimeetrit, vanus 2–3 aastat,” loetles Shpilev . “Tänavune tindi kudekari on valdavalt ikkagi liiga noor, hea oleks, kui karja põhiosa moodustaksid 3–4aastased kalad.”
Shpilev ütles, et ühest küljest näitab kudejate noorus eelmiste aastate püügisurvet, aga teisest küljest paari-kolme aasta tagust õnnestunud paljunemistki.
“Ühtegi ajutist ega täiendavat püügipiirangut meritindi püügile sel aastal kohaldatud ei ole,” tähendas Shpilev. “Ainult tavapärane alammõõt 12 sentimeetrit, aga see pole tindi püügi puhul kunagi eriliseks probleemiks kujunenud, sest kudema ujuvad ikkagi kudemisküpsed kalad.”
Meritindid võivad õnne korral elada kümne ja enamagi aasta vanuseks ja kasvada üle 40 sentimeetri pikaks.
Tindid ujuvad jõkke
Tindid võivad kudeda Pärnu lahe rannalähedases vees, aga eelistavad siiski jõgesid.
Jää varajane minek ja triivimine ei mõju kalade sigimisele Shpilevi sõnade kohaselt pärssivalt, pigem on see kaladele hea.
“Olukord on kalade jaoks tänavu täiesti normaalne,” sõnas Shpilev. “Seevastu kui jää jääb kauaks lahte ja jõgedele, nagu mullu juhtus, avaldab see kudemisele küll oma mõju.”
Shpilev selgitas, et kui kudemisaeg on küllalt pikk, nagu tänavu tõotab tulla, siis koevad tindid lainetena, mis tähendab, et koeb üks kari, siis teine, kolmas…
Kui aga jää on lükanud kudemisaega edasi, tulevad kalad kudema korraga ja kudemisaeg on üks suur kiirustamine ja võidujooks ajaga.
Samal ajal võivad meritindid kudeda jää allagi, kuid Shpilevi kinnitust mööda Pärnu vetes seda just väga tihti ei juhtu.
“Kuigi tänavu ilmusid tindid koelmualade lähikonda juba märtsis, on meritindi peamine kudemisaeg ikkagi aprill ja kui vesi püsib küllalt jahe, pole mingi ime, kui tinte tuleb kudema veel maiski,” selgitas Shpilev.
Kuna tint on külmalembene kala, kes elab mere jahedamates kihtides, vajab ta kudemisekski külma vett.
“Tint võib marja hakata poetama isegi 1–2kraadises vees, üle 11kraadises vees kudemine enamasti lakkab,” rääkis Shpilev. “Massiline tulek koelmutele algab, kui vesi on soojenenud 3–5 kraadini.”
Et tänavu ennustatakse jahedat kevadet, võib oletada, et vee kiire soojenemine jõgedes tindi kudemist ohustama ei hakka.
Tindi järel tuleb rannaräim
Varsti on aeg küps räimede avamerest rannavetesse kudema ujumiseks.
Shpilev kinnitas, et kui osa meritindi kudemisest langekski kokku räimede kudema ujumisega, siis tint räimedele jalgu ei jää, kuna räim koeb meres, tint valdavalt jõgedes. Kui osa meritindist mingil põhjusel koebki Pärnu lahe magedas rannavees, vaevalt see räime segab.
“Tindi puhul on tõesti nii, et kuigi tegu on magedas vees kudeva kalaga, on Pärnu laht sedavõrd vähe soolane, et siinne 3–4promilline soolsus tindimarjale veel häda ei tee,” rääkis Shpilev. “Seetõttu osa tintidest võibki kudeda ranna lähedale merre.”
1960. aastatel, kui meritindi saagid Pärnumaal ületasid tänapäevaseid kümneid kordi, käinud kalurite ja kalameeste kõrval tinti püüdmas koduperenaised ja koolitüdrukudki, kes kogunud jõgedesse kudema ujuvat tinti padjapüüridega. Vesi lihtsalt kubisenud kaladest.
Tänapäeval seda proovida ei tasu kas või seetõttu, et ei padjapüüri ega ka sõlme seotud harudega dressipükse või aukliku põhjaga ämbrit pole kalapüügieeskirjas lubatud püügivahendite loendis üles tähendatud.
Pann pliidile!
Pärnu turu kolmes kalapoes on meritindi kilo hind praegu 3 eurot. Kiire turuküsitlus näitas, et üldiselt peetakse seda kalliks.
Teisalt pole rannakalureil praegu muret tindist lahtisaamisega. Kokkuostjad peavad telefonitsi kaluribrigaadidega merel sidet ja on sadamas vastas juba enne, kui merepaadid kail otsad kinnitavad.
Meritindi kõrval on Pärnu turul müügil räimegi. Kaupmeeste kinnitust mööda on tegu avamerest traalitud räimega, mitte kudeva rannaräimega, keda tuleb ilmselt veel natuke aega Pärnusse oodata.
Traaliräim maksab turul müüjate vahel nagu kokkulepitult poolteist eurot kilo. Kilusidki on räime sekka traali sattunud ja parvest välja sorteeritud, hind nagu räimelgi poolteist eurot.