Puutöömeister Kuido Sipp ajab täiuslikkust taga

Tööjärjekorras seisavad kaarhallis vedruvanker ja tõllarattad. Foto: Urmas Luik

Ilmetule kaarhallile Audru aleviku piiril Ääremetsa tee ääres lisab ilmekust jändrikust puust käepide, millest hea toekas kinni võtta, ukse varjust avaneb nõudliku nimega osaühingu Ainulaadsed Puutööd tööruum.

Just siin on valminud sellised ainulaadsed puutööd, nagu Eesti Vabariigi ametlik paraadvapp, maanteemuuseumi tellimusel 19. sajandi postitõld, laulutaat Gustav Ernesaksa majamuuseumi lühtrid, Halliste lossi aknaraamid, Balti kaitsekolledži ajalooline sõjakilp, Poola suursaadiku residentsi trepp. Unistuste unistus on valmistada tõld näiteks Inglise kuningakojale.

"Puutöö on olnud mu hobi ja huvi, 5. klassist peale," ütleb angaari peremees, osaühingu Ainulaadsed Puutööd omanik ja tegevjuht Kuido Sipp ja ulatab hüvakäe. Tema tere on tugev ja sõbralik.

Õige jala trepp

Osaühingu kontor on kaarhalli teepoolses otsas teisel korrusel. Sipp tahab arvutist näidata pilte puutöömeistrite loomingust ja läheb kiiresti trepist üles. Treppki on ainulaadne: kaarjad astmed on üle ühe vasaku ja üle ühe parema jala tarvis. Nii tulebki nagu rumbat tantsides astuda vaheldumisi samm ühele ja siis jälle teisele poole.

"See on õige jala trepp, võtab hästi vähe ruumi," teatab meister muigamisi. Tema põhimõte väljendub ettevõtte nimes ja igas pisiasjas täiuslikkuse taotlejana ei tee ta ühtegi tööd ülejala.

"Teeme võimalikult hästi ja kui leiame, et on võimalik veel paremini teha, teemegi," kinnitab Sipp, kes annab tööd kolmele ja kelle poeg meisterdab palkmaju.

Mainekujundust on Ainulaadsetele Puutöödele PR-firmade asemel teinud meeste töö ja juhataja kiindumus puitu. Mis tahes tellimuse puhul jääb valminud eseme varju eeltöö, otsingud internetti ja raamatuid pidi, nõuküsimine Poola, Leedu või Soome restauraatoritelt. Restauraatoripisiku sai Sipp külge Ameerika Ühendriikides, kus ta Chicagos aastapäevad seda ala põhjalikult proovis.

Soomes Jurva kodumajanduskoolis täiendas ta paar aastat oma teadmisi puidunikerdamisest. Sel ajal jõudsid õpihimulise eestlase jutule soomlased, kes otsisid elektritšellode ja -viiulite puitosade valmistajat. "Teeme ära!" lubas Sipp, kes ise ühtegi pilli ei mängi. Tema kätetöö jõudis Saksamaale Hannoveri messile.

Alustas starditoetusega

Maailma näinud ja puutöösse kiindunud, võttis Sipp kätte ja lõi oma firma. Nõu käis küsimas Pärnumaa ettevõtlus- ja arenduskeskuses ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kaudu eraldatud alustava ettevõtja starditoetuse 160 000 krooniga pani 2004. aastal oma äri püsti. Ostis esmalt vaid kõige vajalikumad puutööseadmed ja alustas, täites järjest keerulisemaid ja põnevamaid tellimusi alates mööblist ja treppidest ja lõpetades vedruvankrite, saanide, tõldadega.

Internetist IN.ee leheküljelt leiab Sipi nime. Veebisaidile on koondatud teave neist, kes mõtlevad ja tegutsevad loovalt, tavaarusaamadest teistmoodi. Näiteks meisterdas mees sõbra eramusse trepi, mis ei toetu kusagile, aga on nii kindel, et seda mööda võiks elevantki astuda. Sellisest trepist kui puusepatöö kõrglennust on Sipil oma arusaam ja ta on siiani tänu võlgu Lihula kooli tööõpetuse õpetajale Luigi Koigile, kes poisil õhtuti koolis omaette nikerdada lubas.

"Läksin kohe peale tunde kooli töökotta ja sattusin nii hoogu, et ema otsis jälle taga: kell on juba kümme, poissi ei kuskil, söömata, koolitükid tegemata," meenutab Sipp. "Aga ma õppisin õpetaja Koigilt palju, näiteks peitli suutis ta nii ära teritada, et sellega sai isegi hööveldada. Ja isalt õppisin ma seda, et iial ei tohi alla anda, vaid alati tuleb lahendus leida."

Vanade asjade hing

Sipp on harjunud suurelt mõtlema ja otsib uusi lahendusi, kuigi võhikule tundub näiteks, et mis see ära ei ole, trepp on ikka trepp. Aga maksimalist mõtleb teisiti, teades, et lõpptulemus oleneb pisiasjadest. "Ei saa teha järeleandmist, sest iga asi peab olema täpselt õige," ütleb ta ja otsib peeglilauale hõbenuppu, kuni leiab.

"Vanu asju tuleb armastada, kes neid ilusaks ei arva, sellest restauraatorit ei saa, vanadel asjadel on hing, moodsatel ei ole."

Ainulaadsete Puutööde kaarja katuse all ootavad taaselustamist 1907. aastast pärit saan, tsaariaegsed uksed ja põhjanaabrile on valmimas kupeetõld, millest Sipp esialgu palju ei pajata. Vihjab vaid, et see on sisustuselt võrreldav sportautoga ja selle tellija on õnneks samasugune maksimalist nagu tema ise.