/nginx/o/2014/04/07/2943804t1h6e69.jpg)
Emakeelepäev ja lasteraamatupäev andsid Pärnu Pillerpalli lasteaia Muumitrollide rühmale inspiratsiooni nädalateemadeks ja viie-kuueaastased lapsed said neil teemadel huvitavaid teadmisi-kogemusi.
Pillerpallis väärtustatakse emakeelt ja lasteraamatuid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Emakeelenädalal said lapsed teada, mida tähendab emakeel, ja sedagi, et kõigi emakeel ei ole sugugi eesti keel. Et eesti keeles on palju ilusaid sõnu, arutlesime selle üle, millised sõnad võiksid olla kõige ilusamad. Mõtestasime lahti vanasõnu ja lahendasime mõistatusi. Lastele oli üllatuseks, et luuletused võivad olla nii erinevad: tõsised, kurvad ja väga naljakad.
Õpetajana olen tähele pannud, et kodudes loetakse pigem muinasjutte kui luuletusi. Lapsed tõid kaasa oma lemmikraamatu, mida nad teistele näitasid ja tutvustasid.
Muumitrollide rühmas on loodud lugemispesa, kus lapsed võivad rahulikult raamatuid uurida ja vaadata ning mängida lugemismänge. Laste toodud raamatud leidsid oma koha lugemispesas, kus kõik lapsed said nendega põhjalikumalt tutvuda.
Kaasa toodud raamatute seas oli peale muinasjuttude jutustusi ja laste teatmeteoseid. Üheskoos arutasime, kuidas tuleb raamatut vaadata ja kuidas neid hoida. Vestlesime, kuidas jõuavad jutud raamatusse, mis tööd teevad kirjanik, luuletaja ja illustraator. Tutvustasime lastele tuntud kirjanikke ja nende raamatuid, võrdlesime raamatute välimust, sisu ja pilte.
Arutlesime sellegi üle, millised raamatud on mõeldud päris pisikestele ja millised suurematele, kes on muinasjuttude populaarsemad tegelased ja millised on nende iseloomulikumad omadused.
Küsimusele, miks on raamatuid vaja, tuli lastelt väga toredaid vastuseid: „Lugemiseks, sest kui raamatut pole, ei saa ju lugeda. Igavuse peletamiseks. Siis jäävad targad mõtted pähe. Sul on olemas vastused, kui keegi midagi küsib. Kui loed raamatuid, siis saad kooli minna. Kui sa ei tea midagi, saad raamatust järele vaadata. Saad raha kulutada. Siis saad palju targaks.“
Teema lõpetuseks valmistas iga laps raamatu, olles nii kirjanik kui illustraator, ja esitles oma raamatut teistele. Tüdrukud tegid rohkelt lille- ja loomaraamatuid, poisid aga autoraamatuid.
Et neid teemasid käsitleti ka teistes rühmades, korraldati lasteaias ühine suur näitus laste joonistatud piltidest teemal „Minu lemmik raamatutegelane.“
Näituse korraldasid õpetajadki, kes tõid lasteaeda oma lapsepõlve lemmikraamatu. Vahva oli avastada 1950. aastatest pärinevaid teoseid ja eri aegade aabitsaid.
Teemanädalad võttis kokku emakeele- ja lasteraamatupäevale pühendatud mänguhommik, kuhu tuli külla Eesti rahvuslind pääsuke. Tema ei talvitu Eestimaal ja kohtab oma rännuteel eri emakeelega rahvaid. Pääsuke õpetas lastele, kuidas öelda „tere“ eri keeltes, ja võttis kokku nii emakeele kui ka raamatute olulisuse. Lapsed esinesid regilaulude, näpusalmide ja luuletustega ning mängisid rahvamänge.