Abilinnapea Akkermann saneerib Pärnu linna

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

FOTO: Pärnu Postimees

Abilinnapea Annely Akkermann tunnistab, et Pärnu linn on likviidsuskriisis. Kui võrrelda Pärnut äriühinguga, meenutab kriisist väljumiseks tehtav töö talle kõige enam saneerimist.

Pärnu abilinnapea Annely Akkermann tunnistab, et linn on likviidsuskriisis.

FOTO: Ants Liigus

Rahandusministeeriumi andmeil on Pärnu linn tänavu esimese nelja kuuga kulutanud 249,32 miljonit krooni, samal ajal kui aasta tagasi moodustasid esimese nelja kuu kulutused kokku 221,83 miljonit krooni. See sünnib vägisi küsima: ega linn praegu üle võimete ela?

Pärnu linn lõpetas eelmise aasta summaarselt 45 miljoni krooni maksmata arvete ehk eelarvedefitsiidiga. Kolme miljoni eest maksmata arveid suudeti mahutada 2010. aasta eelarvesse, ülejäänud 42 miljonist 38 on makstud käibelaenu arvelt ja neli miljonit on ajatatud juulini.

Juhul kui korrigeerida esimese nelja kuu kulutusi eelmise aasta defitsiidi tasumisega (249,32-38 =211,32 miljonit krooni), saame tõesema pildi: linn on sellel aastal elanud võimetekohaselt, kattes põhitegevuse kulud ja säästes neli protsenti võlakoormuse vähendamiseks.

Põhimõtteliselt hoiame kokku iga krooni ja loodame sellel aastal võlakoormust mitte suurendada. Oleme rahul, kui maksmata arvete summa aasta lõpuks ei ületa 42 miljonit krooni.

Kassapõhine eelarve võimaldab meil tasuda arveid 12 kuu kulutuste eest, sellest tulenevalt hakkavad aasta lõpus jällegi arved maksmata jääma kahel põhjusel. Esiteks, eelarve eraldis on eelmise aasta makseteks kasutatud, ja teiseks, käibelaen tuleb pangale tagastada 31. detsembriks.

Selline distsiplineerimatus arvetega on väga koormav nii linna teenuseosutajatele kui töötajatele, kuid 2009. aasta võlakoormust pikaajaliseks laenuks struktureerida meil ei lubata. Seetõttu peame vaevlema makseraskustes, kuniks suudame kokku hoida 2009. aasta üle võimete elamisest tekkinud kohustuste koorma.

Tänavu veebruaris kinnitatud eelarve kohaselt oli Pärnu linn kavatsenud sel aastal kulutada ühtekokku 596,44 miljonit krooni. Nagu öeldud, on sellest kulutatud juba 249,32 miljonit, mis teeb 41,8 protsenti. 1. juunist kehtima hakanud lisaeelarve tõi küll kulutuste reale 73,07 miljonit krooni juurde, kuid sedagi arvestades oli kulutuste maht aasta esimesel kolmandikul rohkem kui kolmandik eelarvest (täpsemalt 37,2 protsenti). Seega: millal tuleb järgmine lisaeelarve, sest on selge, et ilma selleta ei saa hakkama?

Teine lisaeelarve tuleb linnavolikogus arutusele oktoobrikuus, lisanduvad vahepeal laekunud toetused ja kärbime vahepeal leitud kärpekohad. Ilmselt tekib ka vajadus ümberpaigutusteks seoses muutustega koolide õpilaskonnas.

Kui praegune linnavalitsus ametisse astus, pakkus enim kõneainet eelmise linnavalitsuse tekitatud laenukoormus. Samal ajal suurendas hiljutine lisaeelarve kohustusi 67,48 miljoni krooni võrra. Kui suur oli laenukoormus praeguse linnavalitsuse ametisse astudes ja kui palju on see praeguse seisuga?

Laenukoormus fikseeritakse rahandusministeeriumis aastalõpu seisuga. 31. detsembril 2009 oli laenukoormus 80,2 protsenti puhastatud eelarvest (laenukohustused 460,6 miljonit krooni jagatud 2009. aasta puhastatud eelarve 574,7 miljoni krooniga). Lisaeelarvega ei suurendatud kohustusi, vaid tegemist on olemasolevate kohustuste refinantseerimisega.

2010. aasta laenukoormus oleneb sellest, milliseks kujuneb 2010. aasta eelarve tegelik täitmine.

Lisaeelarvega vähendati vara müügiprognoosi (12 miljonit krooni) ja tulumaksu laekumise prognoosi (kuus miljonit krooni). Sama suurusjärgu võrra lükati edasi kohustuste tasumist nende refinantseerimise kaudu.

Näiteks linnavalitsuse hoone kapitalirendi intress on 9,2 protsenti. Praegu loodame saada laenu intressiga 4,5 protsenti. Kapitalirendi tasumine laenuga suurendab laenusummat käibemaksu (20 protsenti) võrra, kuid isegi sel juhul intressikulu aastas väheneb. Ehk tegemist on 46,3 miljoni kroonise kapitalirendi lepingu refinantseerimisega 55,6 miljoni krooniseks laenulepinguks, millest tuleneb intressikulu kokkuhoid aastas ligi 1,8 miljonit krooni, kuid kohustused suurenevad käibemaksu võrra summas üheksa miljonit.

Käibemaks tulnuks aga niikuinii maksta, üksnes arvestus käib vastavalt kapitalirendi maksetele.

Swedbanki laen refinantseeritakse kogusummas, kuna see on selle laenu viimane makse. SEBist võetud laen refinantseeritakse selle aasta makse ehk kaheksa miljoni krooni osas, kuna laenujääk on 92 miljonit intressiga kuue kuu Euribor + marginaal 0,2 protsenti.

Meie viimane kogemus laenulepingu pikendamisel viis marginaali 4,95 protsendini. Seetõttu soovime majanduslikel kaalutlustel refinantseerida üksnes selle aasta makse tasumist, et vältida marginaali 24kordset kasvu kogu 92miljonilise laenujäägini, mis suurendaks hüppeliselt meie intressikulu.

Algses eelarves loodeti füüsiliste isikute tulumaksu saada 257 miljonit krooni. Lisaeelarvega vähendati lootusi kuue miljoni krooni võrra. Reaalselt on maksu- ja tolliamet eraldanud Pärnu linnale tänavu esimese viie kuuga 105,45 miljonit. Kui vaadata tulumaksu laekumisi viimaste kuude kaupa - Pärnu linna tulumaksulaekumised veebruarist maini on jäänud 19,5 ja 20,6 miljoni krooni vahele kuus -, on selge, et lisaeelarvega loodetav 251 miljonit ei tule kohe kuidagi täis. Millele rajaneb linnavalitsuse optimism?

Tavaliselt on suvekuudel toimunud kolmemiljoniline puhkuseraha hüpe.

Eestis kokku on kohalikud omavalitsused tasunud maksuvõlalt arvestatud intressi 0,57 miljonit krooni, millest tervelt 0,5 miljonit on Pärnu linna osa. Palun selgitage pisut Pärnu linna maksuvõla tekkimist, kui suur see on ning mille pealt on jäetud maksud maksmata? Kas võlg on ajatatud?

Maksuvõlg tekkis 2009. aasta oktoobri ja novembri personalimaksudelt. Maksude tasumise tähtajad olid vastavalt 10. november ja 10. detsember 2009.

10. detsembril andis Pärnu linn sisse maksude ajatamise taotluse. Enne maksu- ja tolliameti vastust tasuti 13. jaanuaril 2010 kogu maksuvõlg summas 16,08 miljonit krooni käibelaenu arvelt.

Praegu ei ole linnal maksuvõlga, aga üsna tõenäoliselt korduvad tänavu eelmise aasta lõpu sündmused, sest 2009. aasta defitsiit on veel absorbeerimata käibelaenu arvel. Maksuamet ei ajata maksuvõlgu ette, seetõttu tekib intress 12 protsenti igal juhul.

Majanduslikult oleks ikkagi otstarbekas 2009. aasta defitsiit ümber kujundada pikaajaliseks laenuks, aga meil ei ole selleks luba.

Algses eelarves oli kavandatud eri toetuste kogusummaks 200,76 miljonit krooni, millest 92,6 miljonit ehk 46,1 protsenti on juba esimese nelja kuuga kätte saadud. Lisaeelarvega nähti ette veel 20,3 miljoni krooni eest toetuste saamist. On see ikka reaalne?

Kavandatud toetustest moodustab põhiosa ehk 86 protsenti tasandusfond. Nimetatud fond on jaotatud kvartalite kaupa erinevalt: I kvartal 28, II kvartal 34, III kvartal 18 ja IV kvartal 20 protsenti.

Lisaeelarvega ette nähtud summa saamine on reaalne: kultuuriministeeriumi toetus (keskraamatukogu tegevustoetuseks ja rahvaraamatukogu teavikute soetamiseks) 2,6 miljonit krooni kantakse üle kvartaalselt, rahandusministeeriumilt saadav toetus õppelaenude kustutamiseks summas 1,9 miljonit krooni kantakse üle vastavalt tegelikele väljamakse- tele, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teedehoiu toetus 3,9 miljonit krooni on laekunud.

Toetus projektile "Huvikooli Pärnu tehnika- ja tööõpetusmaja infrastruktuuri väljaarendamine" summas 1,9 miljonit krooni on linnale üle kantud.

Mitteresidentidelt saadav toetus 8,7 miljonit krooni on samuti laekunud ning see läheb projektile "Vallikääru taastamine atraktiivseks puhkekeskkonnaks". Nimetatud summa laekus Euroopa Liidu tõukefondi linnaliste piirkondade meetmest EASi kaudu.

Tagasi üles