Muuliäärsel tanumal muutub vähe

Urmas Hännile
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Muuliäärsest madalast kohast üle viiv sillake on suurema osa ajast olnud kas pisut või päris katki.
Muuliäärsest madalast kohast üle viiv sillake on suurema osa ajast olnud kas pisut või päris katki. Foto: Ants Liigus

Tallinna värava järel Pärnu teiseks sümboliks kiidetav vasakpoolne muul jääb selgi aastal vaatamisväärsuseks, millest nii kohalik kui kaugemalt rahvas tuleks võimalikult kaugel hoida.

1863–64 valminud 1800 meetri pikkune rajatis uudistajale otsest ohtu ei kujuta, ehkki mõnes paigas on kivid sedasi paigast nihkunud, et sealt ülesaamine nõuab vankumatut meelt ja kindlat tahet kõikide takistuste kiuste muuli lõppu jõuda.

Huviväärsusest on soovitav kaarega, kui see vaid võimalik oleks, mööda käia hoopis seepärast, et muuli ääres randa viiv külatanum sunnib arvama: Pärnus korrast eriti ei peeta.

Märksõnad

Tagasi üles