Teaduspäeval oli Kuninga kooli saal täis äikest

Äike võib palju pahandust teha. Foto: Toomas Huik

Pärnu koolide teaduspäeva kõige nooremad osalised, Kuninga ja Vanalinna kooli kolmandikud, kuulasid täna huviga loengut sellest, mida kujutab endast äike ja millised on äikesenähtused.

Sven-Erik Enno Tartu ülikooli geograafiainstituudist kirjeldas Kuninga tänava kooli saali kogunenud lastele, mis on välk ja kuhu ta lööb ning näitlikustas räägitut slaidide-videoklippidega. Selgeks sai, et ütlus „nagu välk selgest taevast“ on tõepoolest tulnud looduses aset leidvast nähtusest: välk võib äikesepilve servast poolesaja kilomeetri kaugusele lüüa. Et niisugust võimalust ei oska keegi aimatagi, võib see päris ohtlik olla.

Enno tutvustas, kuidas teada saada, kus, millal ja kui palju välku lööb – see tehakse kindlaks välgudetektoritega. Eestiski on üks niisugune riistapuu, see on Tõraveres. Viimase kaheksa aasta mõõtmiste järgi on Pärnumaa üks välgurohkemaid paiku Eestis.

Enno selgitas, kuidas äikesepilvedes rahe tekib ja kuidas raheterad võimsates pilvedes kasvavad. Video, kuidas rusikasuurused raheterad basseini potsatades vett kõrgusse pritsivad ja muru segi peksavad, tekitas õpilastes suurt elevust. Nagu uudiski, et eelmisel suvel Imaveres maha sadanud rahe sulamine võttis aega kolm päeva.

Juttu oli äikese tekitatud tormituulest, vesipüksist, keeristormist. Lapsed teavad, et USAs on palju ja võimsaid tornaadosid, eriti aprillis-mais, kuid neile oli uudis, et kümmekond aastat tagasi käis üle Rakveregi keeristorm.

Kui seegi oli meelde tuletatud, kuidas äikese ajal ohutult käituda, jäeti saal suurematele koolikaaslastele, kes said heita pilgu eksperimentaalpsühholoogide argipäeva.

Koostöös Tartu ülikooli teaduskooliga toimuva teaduspäeva loenguid sai täna kuulata Pärnu seitsmes koolis.