Eino-Jüri Laarmann: Kas Pärnu on väsinud? Ei, Pärnu ei ole väsinud

Eino-Jüri Laarmann. Foto: Urmas Luik

Linnas peab olema midagi väga kindlat ja ausat, nagu laeval on emapuu, millega julgesti võib läbi elu sõita, teades, et see kunagi ei purune. Pärnu emapuuks on ilus liivarand ja sellest tulenevalt taastusravi ja turism. Muutunud olukord on hakanud meie emapuud murendama.

Mõnetunnise või poolepäevase lennureisi kaugusel on teisigi ilusaid randu ja veel soojemat merevett kui meil. Siit küsimus: kas Pärnu on väsinud? Ei, Pärnu ei ole väsinud. Andke talle ainult võimalus sulgi soputada ja tiibu sirutada ning ta sooritab lennu missuguse!

Ootame euro ära

Suured rahasummad on paigutatud linnale kuuluvatesse taastusraviettevõtetesse. Nüüd alustame oma emapuu saagimist, müües odavalt taastusravikeskuse (TRK) Sõprus. Estonia saatusele ei julge mõeldagi.

Meie taastusravi eelised on pikaaegne kogemus, kvalifitseeritud meditsiiniline personal ja hooned, mis asuvad võrratult kaunis Rannapargis. Kas poliitiliste juhtide ebakompetentsuse pärast peab linn loobuma oma emapuust?

Kui laev tuultes kõigub, ei hakka tark kapten emapuud saagima. Kuulanud linnavalitsuse istungil ära Virve Picheni ettekande, kus esitati kava, kuidas TRK Sõprus kasumisse viia, jääb arusaamatuks kiire müügiotsus.

Ootame ikka euro ära. Loodame parematele aegadele ja kopsakamatele pakkumistele. Oma muutliku ilma peame linnakülastajatele kompenseerima kõrgetasemelise teenindusega.

Sulgede soputamine edeneb hoogsalt. Rannapark ja Vallikäär saavad uue näo. Kesklinnas uuendatakse koos vee- ja kanalisatsioonitöödega ligi kümme kilomeetrit tänavakatet. Need objektid valmivad Euroopa Liidu raha abil, linn kannab vaid veerandi kulutustest. Niikaua kui euroraha jagatakse, peame aktiivselt seda võimalust kasutama.

Jätkame rannapromenaadi ehitust. Üks variantidest oleks rajada see estakaadile, mis kulgeb 2-2,5 meetri kõrgusel. Ei segaks käpalisi ega sulelisi-karvaseid. Oleks kui sillerdav päikesekiir.

Selline rajatis on peaaegu hooldusvaba. Patseerijatel mõnus vaadata, kuidas päikseketas õhtul merre sulpsatab. Sellelt on rannaniit kui peopesal: kus käpalised, kus sonnid.

Karjapoisski näeb oma punikuid rannaniite hooldamas. Rajades laudteid, nagu soovitatakse, võime sattuda samasse seisu, kus Eesti Vabariik on klaasist võidusambaga.

Linnavalitsus vajab uuendamist

Uut Kesklinna silda me ehitada ei jõua. Raha ei ole. Küll võiks Tallinna maantee ja Jannseni tänava ristmiku muuta väikese ümberehitusega ringristmikuks. Siis kaoksid sillapealsed ummikud, mida eelnimetatud fooridega ristmik põhjustab.

Ulme ei ole mõte tuua linnavalitsus tagasi sajandivanusesse raekotta. Uus 2 tuleb muinsuskaitse- ja arhitektuurinõudeid arvestades rekonstrueerida stiilseks büroohooneks.

Linnavalitsuse normaalne suurus oleks kaks töötajat iga 1000 linnakodaniku kohta ja ruumi jätkuks kõigile. Linnavalitsus vajab uut mõtlemist ja põhjalikku uuendamist. Kadunud tootmisettevõtete asemele on vaja leida uued. Näiteks nüüdisaegsete ehitusmaterjalide tootmine. Tootmise uuenemine on üleilmne. Pärnu ei tohi jääda sabassörkijaks.

Peame igati soodustama investeerijate siiatulekut ja moodsate tootmiskomplekside rajamist. Bürokraatia ei tohi olla takistus. Hoonet, kus linnavalitsus praegu asub, saab kasutada büroode rendipindadena.

Pärnusse tuleb tuua inseneriõpe. Carl Robert Jakobson on öelnud, et nagu meie oma mõistust tarvitame, nõnda saab tulevik olema kas väga kaunis või väga halb. Mida arvad sina, linnakodanik?