See, kas ummisjalu põhjanaabrite eeskuju järgimine on ikka tark tegu, vajab veidi arupidamist. Nimelt kavatsevad soomlased võimaldada 16aastastel kodanikel osaleda kohalikel valimistel. Iseenesest peaks soov kaasata senisest rohkem inimesi kohalike võimuorganite valimisse olema tervitatav. Mida suurem osalusdemokraatia, seda enam saavad valijad avaldada mõju valitavatele kohalikele poliitikutele. Ent miks ainult kohalikel valimistel? Kui 16aastast loetakse küpseks osalema kohaliku võimu kujundamisel, miks mitte parlamendivalimistelgi?
Juhtkiri: Vanusepiiride langetamise aegu
Eesti riigikogu põhiseaduskomisjon on igatahes lubanud valimisea langetamist sügisel arutada. Otsust ei pruugi lähenevat valimiste aega arvestades niipea tulla.
Isamaa ja Res Publica Liit on noorte kaasamise poolt, kuid pelgab erakondade poliitrünnakuid koolidele. Sama kartus on Pärnu Postimehel, sest elu- ja poliitikakogemuseta inimesed on parteide manipulaatoritele kerge saak.
Keskerakond viitabki noorte ärakasutamise võimalusele. Riigikogus sisuliselt olematuks muutuv Rahvaliit leiab, et otsusega kiirustada pole mõtet.
Reformierakond tahab kõigepealt valimisea langetamisest tulenevad plussid ja miinused kokku lugeda. Noorsotsid on 16aastaste kohalikele valimistele lubamise poolt. Nagu näha, puudub Eesti poliitmaastikul selgus valimisea langetamise suhtes.
Valimisea võimalik langetamine 16 eluaastani tekitab küsimuse: kes on see tuuslar tuuletarka, kes teab täpselt, kui vanalt mida võib lubada? Et 16aastaselt valima, 18aastaselt sõjaväkke, abiellu, suitsu ja kärakat ostma, relvaluba taotlema ja 21aastaselt kasiinosse mängima. Ehk tuleks siingi tohib/ei tohi vanusepiire veidi ühitada?