Väino Linde: Piirilepingu dilemmast

Väino Linde
, riigikogu liige (Reformierakond), OSCE PA Eesti delegatsiooni juht
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Väino Linde.
Väino Linde. Foto: PP

Juba 2005. aastal ütles Vladimir Putin, et Nõukogude Liidu omaaegne lagunemine oli suur viga ja katastroof. Eks ta on siis püüdnud järgnevatel aastatel seda viga parandada. Vene-Gruusia sõjaga võideti endale Abhaasia, alles äsja anastatud Krimm saadi kätte ehk veelgi kergemalt. Palja hirmutamisega. Ainult lihtsameelne võib arvata, et meil 2007. aasta aprillis toimunud pronksiöö mässu ei olnud segatud Vene eriteenistused. Ainult et kord löödi Tallinnas majja enne, kui keegi piiritagust vennalikku abi oleks jõudnud õieti paludagi.

Minu vanaisa võitles vabadussõjas, mis viis Tartu rahulepingu sõlmimiseni. Vabadusristi kavaleri pojapojana ja riigikogu liikmena avaldan siinkohal oma mõtteid.

Läbi ajaloo on riikide piirid olnud sõdade ja poliitiliste vaidluste põhjuseks. Aga samal ajal on rahvusvahelise õiguse kohaselt vormistatud piir tänapäeval riigi suveräänsuse üks tähtsamaid tunnuseid. 1920. aasta Tartu rahulepinguga fikseeriti Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa maismaapiir ning uus piirijoon nihutati endisest kubermangupiirist kohati kuni mitukümmend kilomeetrit ida poole. Riigipiiri kulgemise täpne kirjeldus ja geodeetilised andmed võeti vastu alles 1921. aastal.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles