/nginx/o/2014/04/17/2966216t1h8b20.jpg)
Projekti „Võõrliigid (invasiivsed liigid) – looduse mitmekesistumine või vaesestumine“ kolmas kohtumine toimus seekord aprillikuus Türgis Iğdiri linnas Lisesi koolis, projektikohtumise teema oli tutvumine invasiivsete liikide levikukaartidega.
Comeniuslased avastasid Türgit
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Iğdiri linn asub Kirde-Türgis, linna ümbritsevad 70 protsendi ulatuses kaunid lumised Ararati mäestiku tipud. Maalilised mäed ja lambad on sealse piirkonna sümbolid. Iğdiri linna võib nimetada Türgi piirilinnaks: umbes 25 kilomeetri kaugusel asub Armeenia ja Iraani riigipiir, seda oli tunda ka sõjaväelaste ja politseinike rohkusest. Kõrvuti türklastega elab Iğdiris palju armeenlasi, aserbaidžaanlasi ja kurde.
Iğdir Lisesi koolis õpib üle tuhande õpilase ja kool töötab kahes vahetuses. Kõik õpilased kannavad koolivormi. Iseloomult on Türgi õpilased ja õpetajad ääretult tolerantsed, väga head suhtlejad, sõbralikud ja hoolivad – seda tajusid meie õpilased ja õpetajad igal sammul.
Seekordse projektikohtumise teema oli tutvuda invasiivsete liikide levikukaartidega. Kõik projektis osalevate riikide (Eesti, Poola, Hispaania, Itaalia ja Türgi) õpilased esitasid invasiivsete liikide levikukaardid, samuti püüdsid kõik riigid välja tuua eri meetodeid invasiivsete liikide vastu võitlemiseks. Tõdesime, et paljud invasiivsed liigid ja nendega seotud probleemid on meil sarnased.
Projektikohtumise käigus lepiti kokku ka edasised tööülesanded. Järgmisel õppeaastal hakkab iga projektis osalev riik uurima invasiivsete liikidega seotud seadusandlust: püütakse sellega tutvuda ja välja selgitada, milliseid invasiivsete liikidega seotud probleeme pole seadusandluses veel käsitletud.
Peale tõsise projektitöö said meie õpialased ja õpetajad osa toredast kultuuriprogrammist: külastasime Iğdiri kultuurikeskust, kus uudistasime vaibakudumise töötuba. Kõigil oli võimalus osaleda marmortehnika õpitoas ja teha ise kaunis pilt. Tore oli vastuvõtt Iğdiri ülikooli põllumajandusinsenere ettevalmistavas osakonnas, kus meile tutvustati õppimisvõimalusi ja ühtlasi tutvusime ülikooli laboritega.
Meeldejäävaks osutus ekskursioon Vani järve äärde, mida peetakse Türgi suurimaks järveks. Ei saa mainimata jätta, et Vani järve vesi on ääretult puhas, soolane ja tervislik. Paljud kohalikud elanikud kasutavad järvevett tervistavateks vannideks. Meile tehti ekskursioon Vani järve keskel asuvale saarele, kus asub eksootiline Akdamari kirik-muuseum.
Külastasime Iraani piiri ääres asuvat meteoriidikraatrit ja Ishaak Pasha paleed. Vahva oli saare käsitöökeskuse juures olev kassimaja – eraldi hoone kassidele, kelle eest hoolitsetakse ja keda saab endale osta. Kassid, kellel on silmad eri värvi, on sealsed sümbolloomad ja seesuguseid oli kassimajas palju.
Muljetavaldav oli Iğdiri linnavalitsuse külastamine, kus linnapea isiklikult võttis meid vastu ja kinkis Koidula koolile kauni pildi.
Türgis Iğdiri linnas käisid 12.c klassi õpilased Imbi Esko, Julianna Bolšakova, Edvard Dergunov, Sofia Gratsova ja Kerli Pruudel ning õpetajad Sirje Miglai, Tiina Hendrikson, Tiiu Leibur ja Kaja Tammetalu.