Leedust ostetud autoga võib petta saada

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Eno-Gerrit Link
Copy
Artikli foto
Foto: AFP / Scanpix.

Viimasel ajal on sagenenud juhtumid, mil Leedust ostetud sõidukit ei saa Eestis arvele võtta, sest selle sõiduki endisel omanikul on võlgnevusi Leedu riigi või teiste isikute ees ning sõidukile on rahvusvahelisse sõidukite andmebaasi kantud märkus võõrandamise keelu kohta.

Liiklusregistri büroo ei saa registreerida selliste märkustega sõidukeid ning märkusega seotud probleemi lahendamine jääb kas uue või vana omaniku kohustuseks.

Selle asemel et neid võlgnevusi likvideerida, müüakse üha enam sõidukeid vahendatud müügilepingu alusel välismaalastele, keda ootab kodumaal halb uudis.

Tegemist on sõiduki müüja õigusvastase tegevusega – minnakse ostja petmise teed ja püütakse mitte likvideerida võlgnevusi. Hiljem on tehingut õigustühiseks tunnistada üsna keeruline, sest tihti ei teata isegi müüja õiget nime ega kontrollita müüja isikusamasust, sest ostu-müügi lepingu vormistamisel kasutati n-ö vahendajat, kellest ei jää tehingu tegemisel maha ühtegi jälge.

Maanteeameti registreerimisosakond soovitab vormistada sõiduki ostu-müügi leping koos sõiduki õige omanikuga ning rahaliselt arveldada mitte enne, kui välisriigi register on kinnitanud, et tegemist on probleemivaba sõidukiga. Ükskõik millisest välisriigist kasutatud sõidukit ostes tuleb igal juhul vältida vahendatud lepinguid ja kontrollida võimlikke piiranguid, vastasel juhul võib ostjat tabada halb üllatus.

Tagasi üles