Nõia elu

Kaupo Meiel
, arvamustoimetuse juht
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Andres G. Adamson

Sellest, mis püha parajasti esimesel mail tähistatakse, ei ole esimese hooga isegi kõige lihtsam aru saada. Nõukogude ajal oli maipüha kenasti vaba päev, millega töötav rahvas pidi oma ühtsust tähistama. Tööajal ei taha töötav rahvas millegipärast ühtne olla, aga anna vaba päev ja ühtsus tuleb nagu ludinal.

Töörahva pühana esines 1. mai Eesti enam-vähem riiklikus kalendris töörahva rahvusvahelise solidaarsuse päevana isegi veel siis, kui jõulud ja võidupüha 1990. aastal taas vabadeks päevadeks said. Hiljem vaikiti töötav rahvas igaks juhuks maha ja 1. maist sai kevadpüha, nagu 1937. aastalgi kehtestati.

Mõnevõrra on 1. mai ja töötava rahva püha tähistamine, mis algas 19. sajandil Ameerika Ühendriikides, seotud tänapäevalgi. Punast värvi hoiavad Eestis au sees sotsiaaldemokraadid ja töötava rahva eest püüavad südant valutada ametiühingud.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles