Peeter Järvelaid: Presidendi institutsioon Eesti kultuuris

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Peeter Järvelaid

FOTO: PP

Presidendi institutsioon loodi Eestis alles 1937. aasta põhiseadusega ja hakkas toimima Konstantin Pätsi valimisega riigi esimeseks presidendiks. Võrdleva õiguse analüüsina vajaks selgitamist meie valitsuse juhi roll eksiilis, keda nimetasime peaministriks presidendi ülesannetes. Minu huvi selle temaatika vastu tekkis, kui Eesti Vabariigi presidendiks sai Lennart Meri, kes kirjamehena oli oodatud kõnemees kodus ja välismaal.

Lennart Merile kuulub au olla meie presidendi institutsiooni prototüübi kujundaja tänapäeva kultuuripildis. Kuigi Arnold Rüütel ja Toomas Hendrik Ilves pole matkinud Lennart Meri ja läinud tema ette astutud rada, on Meri loodud arhetüüp meie riigipea mõistmiseks teadvuses küllalt tugevad juured ajanud.

Vahel tekib tunne, et kui president ise ei tahakski ühte või teist teha, on presidendi kantselei kui selle institutsiooni hoidja mingid kohustuslikud ülesanded ja rituaalid presidendi ametisse sedavõrd kindlalt sisse kirjutanud, et uutel tulijatel pole võimalustki midagi muuta.

Tagasi üles