Andekad lapsed ja noored on meie rahva suurim rikkus

Gerli Viikmaa on Koidula gümnaasiumi abiturient. Foto: PP

Ehkki anne on potentsiaal, mille tähendus avaram kui esikoht laulukonkursil, spordivõistlusel või olümpiaadil, on rõõm jälgida ja kajastada Pärnumaa laste ja noorte edusamme.

Anne on kingitus, mis väljendub tavapärasest suuremates vaimsetes või erivõimetes, loomingulisuses ja tugevas motivatsioonis.

Alustas kabega kaheselt

Hendrik Tamm on 14aastane ja lõpetas Pärnu Rääma põhikoolis 7. klassi. Kõik klassid on poiss lõpetanud kiituskirjaga.

Rahvusvahelise tuntuse on nooruk saavutanud hoopis kabes: tal on kodus ekstra riiul autasude tarvis ja seal on kokku üle poolesaja medali ja üle 20 karika. Hendrik tunnistab, et tema vanemal õel Janet Tammelgi on samal alal uhke karikarida ette näidata.

Noorukit treenib tema isa. Hendrik on 2008. aasta Pärnu kabe meistrivõistluste võitja, see tähendab, et 11aastasena oli ta kohalik meister täiskasvanute arvestuses. Tema võitude loetelu on väga pikk, kuid olgu öeldud, et mullu saavutas Hendrik kabe Euroopa meistrivõistlustel Hollandis oma vanuseklassis 8. koha. Nüüdseks on noormees kolmekordne Eesti meister kadettide vanuseklassis ning 1.-8. augustiks sõidab isaga Euroopa meistrivõistlustele Poolasse. Eesti kabeliit ootab noorelt pärnakalt sealtki suurepäraseid tulemusi.

Hendrik ütleb, et alustas kabega kaheaastaselt. "Isa andis mulle kabenupud kätte, et mul oleks tegevust," räägib ta. Kabevõistlustel hakkas Hendrik käima viieselt.

"Mängin ka malet, aga nii hästi mul selles ei lähe," lisab ta. Pärnu spordikooli kabetreeningul õpetab noorukit Heiki Lehtmets. Isaga mängib ta samuti, kuid viimasel ajal on isa mängus pojalt pähe saanud.

Hendrik mainib, et Hollandi võistlustel kestis üks mäng kuus tundi ja oli küllaltki väsitav. Võõrkeeligi võiks tema arvates koolis rohkem õppida, keelteoskus kulub võistlustel ära.

Särav mõistus geenidega

Gerli Viikmaa on punapäine Koidula gümnaasiumi abiturient ja üks väheseid õrnemast soost esifüüsikuid Eesti õpilaste seas. Ta on tänavuse üleriigilise füüsikaolümpiaadi võitja ning matemaatikaolümpiaadi teise koha omanik, seda, muide, klassivend Rauno Siinmaa järel.

Gerli tunnistab, et matemaatikaolümpiaadidelt on ta diplomeid noppinud alates 2. klassist.

"See tuleb mul lihtsalt. Loogika ja seoste nägemine on minu tugev külg," tõdeb Gerli. Ta tunnistab, et neide on füüsikaolümpiaadidel tõesti hõredalt, matemaatikute jõukatsumistel on poisse-tüdrukuid pooleks. Särav mõistus on Gerlil geenidega päritud: tema vanemad on IT-inimesed. "Tahan minna Tartu ülikooli informaatikat õppima. Võiksin tegutseda tulevikus tarkvara arendajana," pakub ta.

Ühe lõpueksamina kirjutab Gerli praegu tööd informaatikast, käsitledes squash'iturniiri programmi. Seinatennis ongi üks tema hobisid orienteerumise, väitlemise ja koorilaulu kõrval. "Olge erilised noorena, suurena ei huvita teie erilisus enam kedagi," soovitab ta omaealistele.

Loominguline ja avatud

Grete Maruste õpib Pärnu ühisgümnaasiumi 3. klassis. Ta armastab joonistada, laulab ja õpib Jana Tringi huvikoolis inglise keelt ning teeb kergejõustikku. Grete kunstiringis ei käi, aga tahaks. Tema tööd tunnustati ülelinnalisel joonistusvõistlusel. Sel aastal osales Grete üle-eestilise metsanädala esseevõistlusel "Mets kui varaait".

"Õpetaja ütles, et kirjutaksin leheküljelise muinasjutu või tõsielujutu. Kirjutasingi. Peategelased on siil, hunt ja karu," lausub Grete, kelle töö tunnistati algklassilaste omadest parimaks. Õpetaja Anu Kirikal on Grete lemmikõpetaja.

Tüdruk unistab, et temast võiks saada kunstnik või kirjanik. Suvel tahab ta minna vanaemaga Rumeeniasse matkama ja loodab, et saab seal joonistada mägesid.

Multifilmidest oli kasu

Mikk Strikholm on Pärnu Ülejõe gümnaasiumi 11. klassi noormees, kes ülelinnalisel saksa keele olümpiaadil esikoha võitis. "Vaatasin väiksena Saksa kanalilt multikaid ja üldse palju Saksa televisiooni," seletab ta.

Siiski pole igapäevane keeleõppimine imelihtsalt läinud. Järje peale on noormees saanud tänu õpetaja Ave Ermusele, kes on järjekindel ja range. Saksa keele õppureid on tunnis 10-15, sest see aine pole parajasti noorte seas populaarne. Mikk on kaaslastega käinud koguni 5. klassi lastele seda keelt propageerimas, sest lapsevanemad on seda meelt, et saksa keelt ei lähe elus vaja, vene keelt õppida on tähtsam.

Pärast gümnaasiumi kavatseb Mikk jätkata õpinguid Tartu ülikooli filosoofiateaduskonnas, ehkki tema kaugem sihtmärk on Viini ülikool. Enne tuleks aga jõuda üleriigilisel saksa keele olümpiaadil esikümnessse, et garanteerida endale koht ülikoolis.

Saksa keele kõrval köidab noormeest ajalugu: antiikaeg ja maadeavastajad. "Ma olen kõige laisem inimene, keda ma tean. Tuupima ma pole pidanud, olen ainult reeglid selgeks teinud. Tegelikult on kool väsitav ja koormav. Õhtused tunnid kirjutuslaua taga tunduvad lõputuna," avaldab Mikk. Tema meelest mängib õpetamisel suurt rolli õpetaja isiksus, sest aine ei jõua kohale, kui see õpetajat ennast ei huvita.

Viied, viied, viied

Kadri Rea on Tihemetsa põhikooli lõpetaja, kel tunnistusel ainult viied. Kadrile meeldib õppida. Vanemad pole teda kunagi selleks sundinud. Kadri on seitse aastat muusikakoolis akordioni mänginud, kittarigi. Kadri mängib üleriigilises noorte akordionistide ansamblis Tremolo. Ta on edukalt osalenud käsitöö- ja kunstikonkurssidel.

"Vahel olen väsinud tubli olemisest," tunnistab neiu. Siis ta puhkab ja on niisama. Või vaatab telekat. "Mul on hea pea. Kui tunnis näen ja kuulen, polegi sageli vaja kodus õppida. Tahan korraliku hariduse saada. Kuigi mu ema on õpetaja, ei unista ma sellest ametist. Mind tõmbab majandus," ütleb Kadri.

Omal alal Eesti noorim

Janika Jürgenson on Pärnu Ülejõe gümnaasiumi abiturient, kes läbi aastate jumaldanud tantsimist. Ta alustas Laine Mägi tantsukoolis, siis läks WAFi tantsukooli, jätkas Maispordi MP tantsutrupis, spordiklubi Tervisex ergutustüdrukute seltskonnas, Pärnu korvpalliklubi tantsutüdrukuna ja varieteegrupis Celavy. Kokku 14 aastat.

Kolm aastat tagasi tundis Janika vajadust hakata tegelema kulturismiga. Bodyfitness on ala, kus kolmes voorus tuleb näidata enda treenitud ja kullakreemiga kaetud keha kohustuslikes poosides. USAs on selle ala nimi figure ja seal on see väga populaarne.

Rahasummad, mis sellel spordialal liiguvad, on suured, põhjuseks toidulisandite turg, ütleb Janika. Eestis on bodyfitness tõusuteel. Miks mitte panustada ilusse? Maailmas, kus valitsevad korralagedus ja õnnetused, on ilu vahel ainus, mida võib usaldada.

Aasta tagasi osales Janika kohalikul võistlusel "Reval Cup 2009". See andis aimu, mis tunne on seista laval. "Kui tantsus piisab sammude selgeks õppimisest, siis seal tuleb kontrollida iga lihast ja liigutust," kinnitab neiu.

Mullustel Eesti karikavõistlustel kulturismis ja fitness'is oli Janika oma pikkuse kategoorias viimane, tänavustel juba sammuke eespool ja valiti Balti matšiks Eesti koondisesse. Ta on Eestis sellel alal noorim.

Praegu on Janika Ukrainas Donetskis Euroopa meistrivõistlustel bodyfitness'is, astudes lavale juunioride rühmas. Seal saavad osaleda kuni 21aastased.

"Mu isa ütleb, et tal on hea meel, et ma esimeste seas ei ole. Need olevat liiga lihastes," tähendab enda sihtidele kindlaks jääv neiu muiates. Ta on püüdnud olla eemal kommenteerijatest, kes küsivad, miks ta klubis ei käi. "Mul on esikohal sport," tunnistab Janika, kel õppiminegi hästi läheb.

Täheteadlane või purjetaja

Kümneaastane Mattias Must õpib Pärnu väikese vabakooli 3. klassis ja on selline poiss, kellele meeldib loodus. Looduses ei väsi ta kunagi. Mattias pole loomult mürgeldaja, talle meeldib mõtiskleda ja kui ta midagi ütleb, jäävad isegi täiskasvanud mõttesse.

Kooli tutvustaval bukletil on kirjas Mattiase 1. klassis avaldatud mõte: "Suurepärane kool on see, kus on palju hiiri ja ühelegi ei astuta peale." Praegu kirjutaks ta juba midagi muud.

Hea õpetaja on Mattiase arvates selline, kes esimese korraga ei pahanda, aga põhimõtteliselt võiks natuke kuri ikkagi olla. Poissi köidavad mootorrattamudelid, kriminaalfilmid, meisterdamine, võrkpall ja sõjamängud värvikuulidega püssiga. Ja see on hea, kui õpid hästi, usub see veidi vana mehe moodi arutlev poiss.

Mattias arvab, et suurena tahaks ta olla selline mees, kelle üle tema laps võib olla uhke. Näiteks täheteadlane või purjetaja. "Minu sõbra isa on purjetaja ja tema poeg on tema üle väga uhke."

Koolilehte on lahe teha

Madde Rebane on Pärnu Hansagümnaasiumi abiturient, kes juhuse tahtel kolm aastat tagasi põhikoolitüdrukuna Pärnumaal õpilasmalevas töötas, kui Pärnu Postimehe ajakirjanik rühmast lugu tegema tuli ja kellelgi noortest tööst kirjutada palus. Seda lugu kasutati leheski ja koolidirektor Elmo Joa utsitamisel pakkus Madde, et kirjutab veel. Näiteks loomade varjupaigast.

Kui artikkel ilmus, tuli see täielikult ümber teha ja piigal oli tegu, et pettumust varjata. "Ma ei andnud alla. Jätkasin kaastöö tegemist Pärnu Postimehes. Oma nime lehest lugeda oli uhke tunne," meenutab Madde.

Hansagümnaasiumi meediaklassis õppides on Madde kolm aastat koolilehele Tapeet kaastööd teinud ja kaks aastat lehe peatoimetaja olnud. Selle aja jooksul on leht koolimeedia võistluselt nii üldarvestuses kui eri žanrikategooriates auhinnakohti toonud. "Koolilehte teha on lahe. Noortel on palju ideid ja seltskond on mõnus," ütleb Madde.

Kui varem oli neiu veendunud, et temast peab saama ajakirjanik, mõtleb ta praegu hoopis sotsioloogia, eesti filoloogia või mõne kultuurieriala peale. Madde usub, et ajakirjanduses töötamiseks on tal juba põhi all.

Tulevane pärimusmuusik

Lee Taul õpib Sütevaka humanitaargümnaasiumis. Ta on õppinud muusikakoolis viiulit Maire Varma käe all ja erialaõpetaja on tunnistanud, et võttis lapse omal ajal rõõmuga vastu juba tema perenime kuuldes. Teadagi on Taulide suguvõsa musikaalne.

"Mäletan, et harjutasin viiulit, kui teised lapsed mängisid õues. Olen väga tänulik oma emale, tema ikka kiirustas mind koju harjutama," lisab Lee. Ja ikkagi viskas ta 7. klassis viiuli nurka. Aga et Pärnu muusikakool on Leele olnud teine kodu, jätkas ta õpinguid rütmimuusika osakonnas Marge Lumisalu ja Indrek Palu juhendamisel.

"Kartsin alguses Marget ja kartsin laulda. Tegelikult on ta hästi tore. Olen kaks aastat olnud tema õpilane. Mulle sobis jazz-laul ja laulmisest ma ei loobu," seletab ta.

Nüüdseks on Lee rütmimuusika osakonnastki läinud, et viiuli juurde naasta. Nimelt inspireerib teda pärimusmuusika. "Tunnen, et mul oleks vaja end vormi viia, kui tahan Viljandi kultuuriakadeemiasse pärimusmuusikat minna õppima. Tore, et viiuliõpetaja Maire Varma mu tagasi võttis. Ma ei saa midagi muud teha kui muusikat," tunnistab Lee.

Neiu õpib 11. klassis ja unistab julgemalt kui enamik temaealisi. Leele meeldiks viia noorte sekka rahvamuusikat, olla etnolaagri kunstiline juht ja kui õige aeg, rajada linna kõige ägedam kohvik, kuhu muusikuid esinema kutsuda. "Ma leian, et elus on tähtis teha nii, nagu süda ütleb."

Kuldmedal annab hea enesetunde

Kristo Ment on 15aastane Pärnu Koidula gümnaasiumi põhikoolilõpetaja, kelle tippmark on pronksmedal rahvusvaheliselt loodusteaduste olümpiaadilt.

Eestis on ta ilma teinud matemaatikas, füüsikas, keemias ja geograafias. Loodusteadustest huvitus ta juba kolme-nelja-aastasena, kippus lugema raamatuid ja uurima entsüklopeediaid. Esmalt vanemate suunamiseta, hiljem juba nende toel. Põhikooli esimene pool oli Kristole lihtne, sest kõik oli tuttav. Nüüd on raskem. Samal ajal on Kristot hakanud köitma humanitaarained.

"Loodusteadust on nagu liiga palju saanud. Tahaks vaheldust. Püüan olla mitmekülgsem," mõtiskleb ta. "Inimesed arvavad, et minust saab professor. Aga ma ei ole selline, kes keskendub ainult ühele teemale. Otsin pidevalt midagi uut," jutustab ta.

Kristo ei näe tuupimisel mõtet. Asjast peab aru saama, on ta sõpradelegi püüdnud selgeks teha. Ta pole kordagi spikerdanud, aga paar ühte või kahte on saanud. "Harva. Olen suhteliselt kohusetundlik. Olen mõelnud, et kuldmedal oleks gümnaasiumis mulle hea stiimul," ütleb noormees.

Igal alal andekas

13aastane Helen Roostma lõpetas tänavu Kilingi-Nõmme gümnaasiumi 7. klassi. Aastat jääb meenutama esikoht maakondlikul ajaloo-olümpiaadil. Helen tunnistab, et tal on üsna head hinded, kuid ajalugu on tema lemmik.

"See on huvitav. Saab teada, kuidas on püütud maailma paremaks muuta, mis on toimunud," põhjendab ta. "Meiegi poliitikud võiksid ajaloost õppust võtta ja oma lubadusi pidada," lisab piiga.

Helenile meeldib kunstiõpetus, ta joonistab hästi. Muusikakoolis õpib ta akordioni ja gümnaasiumi tahaks lõpetada Sütevakas. Tulevikus on valikuid palju: arheoloogia, antropoloogia, muusika, kunst, disain, loetleb ta.

Lõbus, asjalik ja hakkaja

Sütevaka humanitaargümnaasiumi abiturient Aino-Silvia Tali pärjati tänavu Pärnus aktiivse noore tiitliga.

Aino-Silvia kasvab paljulapselises peres, kus on seitse tütart, tema on vanuse poolest teine. Ta on selline, kes naudib tegutsemist ega salli paigalseisu. Aino-Silvia on sel aastal Pärnu linna noortekogu hariduskomisjoni esimees ja noortekogu pressiesindaja. Ühegi erakonnaga ta liitunud pole. Ta kuulub linnavolikogu noortekogu komisjonigi, mis annab võimaluse rääkida kaasa noori puudutavatel teemadel.

Aino-Silvia on õnnelik noortekogu koostatud Pärnu üldhariduskoolide võrdlussüsteemi üle, kuna ainult eksamitulemusi võrreldes ei saa koolist terviklikku ülevaadet. "Meile see eksamitulemuste võrdlus ei meeldi. Koolide puhul on palju tähtsamaid näitajaid, näiteks õpilaste enda rahulolu, valikainete olemasolu, huviringide tegevus," loetleb ta.

Eelmisel aastal lõpetas Aino-Silvia Pärnu kunstikooli. Ta armastab maalida. Oma rõõmuks teeb ta sportigi, osaleb rahvajooksudel. Ta on huvitunud filmindusest ja ornitoloogiast.

Suurest perest on Aino-Silvia kaasa saanud kannatlikkuse ja üksteisemõistmise võime. Pealegi on kõik selle pere tüdrukud andekad, õpivad hästi ja tegelevad paljude aladega. "Tähtis on omada kindlaid sihte, mille nimel pingutada, muidu on tegemine tühi," usub neiu.

 Gümnaasiumi järel tahab Aino-Silvia minna Tartu ülikooli riigiteadusi õppima.

Kuldmedalist ja talusulane

Laurits Puust lõpetab peagi Audru keskkooli ja võib kihla vedada, et kuldmedaliga.

Mis on medali hind? "Kõhu ega une pealt pole kokku pidanud hoidma. Mul on hea mälu," räägib noormees. Kuldmedal oli tema eesmärk, sest peres on selline tava: õdegi lõpetas kullaga. Laurits on 1.97 pikk ja mängib korvpalli, kuulub Pärnu sõudeklubisse.

Palju aega kulub noormehel kodus talutöödele. Ta elab Suurevälja talus. "Künnan, külvan, olen tavatööline ja sulane. Vanaisa juhatab vägesid," räägib Laurits.

Koolis meeldivad talle rohkem reaalained ja küllap valib ta ülikooliski mõne reaalaine. Seejuures tunnistab noormees, et ta ei salli arvutit. "Olen ainus oma tutvusringkonnas, kellel pole kodus arvutit," märgib Laurits rõõmsal häälel.

Elu kulgeb abituuriumiski päev korraga ja Laurits ei vaeva enda pead tuleviku planeerimisega. "Ja üldse. Ma ei tahaks endast rääkida. Ehk piisab, kui ütlen, et mulle meeldib ratta ja autoga sõita," lõpetab ta jutu.