Eesti jätkab Euroopas boonuspunktide kogumist aruka majandus- ja rahanduspoliitika eest. Äsja jagati tunnustust Euroopa ülemkogul, kus 26 riigijuhti õnnitles Eestit. Selle taustal kõlab eriti tugeva dissonantsina Keskerakonna esimehe ja Tallinna linnapea Edgar Savisaare jutt peaminister Andrus Ansipi läbikukkunud majanduspoliitikast. Kas Euroopa saab millestki väga valesti aru või ajab Savisaar kiusu? Ansip ju ei eitanud Eesti raskusi, nagu kõrge tööpuudus ja negatiivne majanduskasv.
Juulis ütlevad Eesti europüüdluste kohta viimase sõna Euroopa Liidu rahandusministrid. Eeldatavasti kuuleme siis, missuguse kursiga toimub eurole üleminek. Nagu siiani on kinnitatud, pole põhjust krooni kurssi muuta.
Headele uudistele Euroopast reageerisid pangad võidujooksuga, kes esimesena suudab panna pangaautomaatidesse viieeurosed rahatähed. Mäletatavasti oli esialgu jutt, et väikseim kupüür, mida masin hakkab väljastama, on kümne-eurone. Nüüd on teada antud, et Swedbank hakkab viieeuroseid väljastama 15. jaanuarist, SEB, Nordea ja Sampo pank kohe 1. jaanuarist 2011, kui südaööl on kell tosin korda löönud.
Esmalt aga seisab ees palju selgitustööd, kuidas euro tulles toimida. Igapäevased toidupoes käijad on tähele pannud, et kaupmehed üritavad euro eel hindu tõsta, kauba hiilivat kallinemist on täheldatud mujalgi.
Kahtlemata on kroon rahana eurost ilusam ja omaks võetud. Omajagu kõhklusi tekitab Eesti rahva hulgas euroala keeruline seis ning protesti see, et ülejäänud euroriigid peavad ühisrahasüsteemi teadlikult õõnestanud Kreekat nüüd august välja aitama.
Soovides olla osa Euroopast, on Eestile antud võimalus osaleda ühisrahaprojektis.