Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2014/03/17/2899954t1h185e.jpg)
/nginx/o/2014/05/05/3006572t1hf1c4.jpg)
Pärnumaa “Teeme ära!” maakondlik koordinaator Krista Habakukk oli rahul, et inimeste hoiak talgutesse on muutunud. “Enam ei pea põhjendama, miks seda on vaja või miks me peame teiste järelt koristama ja mis kasu me sellest saame,” rääkis koordinaator.
Sedakorda oli kõrgemal osalejate huvi kokku tulla, ühiselt aega veeta ja midagi kasulikku teha. Üleriigilise talgupäeva “Teeme ära!” raames osales laupäeval Pärnumaal 146 kohas kokku 3352 talgulist ja korraldajate andmeil oli ettevõtmisel kaasalööjaid mullusest rohkem.
Habakukk nentis, et koolid ja lasteaiad on avastanud, et talgud on hea võimalus kokku tuua personal, lapsevanemad ja kasvandikud, kes siis üheskoos õppeasutuse ümbruse korrastamisele käed külge panevad. Näiteks tulid Vanalinna põhikooli õpilased Habakuke juurde nõu küsima, kuidas talguid algatada ja mida selleks on vaja teada ja teha.
“Tulemuseks on noored talgujuhid, kes saavad sündmuste korraldamise kogemusi,” rõõmustas Habakukk.
Juba kuuendat aastat toetab talguid Paikre jäätmekäitluskeskus. “Paikre on olnud Pärnumaa talgulistele väga hea partner. Kokku korjatud kraam ei jää vedelema. Kõigis maakondades sellist vastutulekut ei ole,” seletas koordinaator. Nii võeti prügilas talguprügi veel eilegi vastu soodustingimustel. Nimelt loobus äriettevõte talgute ajal tavapärasest sissetulekust ja talgulistel tuli sorteerimata prügi vastuvõtul maksta üksnes riigimaksuna saastetasu. Sorteeritud prügi võeti vastu tasuta. Saastetasu aitasid maksta kohalikud omavalitsused, kohalikud ettevõtted või panid talgulised ise vajaliku rahasumma kokku.
Habakuke andmeil osaleb Pärnumaal koristustalgutel igal aastal paarsada talgulist rohkem ja talgute aeg on pikenenud: osa talguid peeti nädal varem, osa päev hiljem – pühapäeval.
“Tänan kõiki kohalikke talgujuhte, 146 vabatahtlikku, kes võtsid vastutuse tööde organiseerimise eest oma õlule,” lisas Krista Habakukk. Talgute tänuüritusena toimuvad lõputalgud ehk lõpik 22. mail Pärnus.
Üldse loendati Eestis talguid 1737 ja osalejaid oli kokku 43 137. Talgupäeva eestvedaja, Eestimaa looduse fondi juhatuse liige Tarmo Tüür nentis, et pikk nädalavahetus toetas sel aastal talgupäeva õnnestumist, sest inimestel jagus aega nii oma õuel nokitseda kui ka kogukonna heaks ühiselt toimetada. Talgupäev sujus tõsiste viperusteta: kaks talgulist siiski vigastasid kätt saega ja vajasid arstiabi, üks talgujuht vigastas nina ja pidi samuti arsti juures käima. Tartu Peetri kiriku keldrist leiti kaks granaati ja Paldiskist miin – mõlemas paigas kutsuti kohale päästeamet.
Traditsiooniliselt kuulusid talgupäeva menüüsse nii talgusupp, kodused küpsetised kui muud head paremat.
Talgupäeva korraldasid Eestimaa looduse fond, Eesti külaliikumine Kodukant koos koostöövõrgustiku ja partneritega.