Saada vihje

Erikool = probleemid ja konfliktid

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Puiatu erikooli rahunemisruum ehk rahvakeeli kartser.
Puiatu erikooli rahunemisruum ehk rahvakeeli kartser. Foto: PEETER KÜMMEL/SAKALA

Erikoolidest räägitakse üldiselt vähe. Selle tõttu võib tekkida küsimus, miks olen pannud pealkirjas võrdusmärgi. Tegelikkus aga just ongi selline - erikool ei saa päevagi läbi probleemide ja konfliktideta.


Viimasel ajal on palju juttu olnud Puiatus toimunust ja toimuvast. Ütlen ausalt, mind ei üllata seal toimuv põrmugi. Tekib küsimus, miks?

Vastan - olen töötanud sellises koolis, nagu Sindi Erikutsekool. Algul kasvatajana, siis vanemkasvatajana ning ka lühikest aega direktori asetäitjana. Lisaks oman juristi diplomit ja olen töötanud ka õiguskaitseorganites. Sellega tahan öelda, et mul on teemast täielik ülevaade olemas.

Juba vene ajal olid koolis olemas eraldi ruumid (kartserid) probleemsetele noortele. Kuigi, jah, probleemsed noorukid olid erikoolis ju kõik.

Kartserisse sattusid kasvandikud siis, kui nad jämedalt eksisid sisekorra eeskirjade vastu. Ei olnud näiteks erandiks see, kui erikooli õpilane ründas kasvatajat. Loomulikult järgnes karistus kartseris.

Juba siis olid olemas aga ka inimesed, prokuratuuris, ajakirjanduses jne, kes seisid "vaeste ja õnnetute" noorukite eest.

Ma olen kaugel mõttest, et kasvandike suhtes tuleks kasutada vägivalda, aga võtta puhta kullana iga noore kurjategija sõnu on minu arvates lauslollus.

Ei ole saladuseks, et 80% erikoolis viibinutest jõuavad edaspidi kinnipidamiskohtadesse. Seega - enne tuleks mõelda ja alles siis asuda materdama erikoolides töötavaid inimesi. Karistused peavad jääma, aga loomulikult seaduslikkuse piiridesse.

Ainult hea sõnaga alati võõrast ja kurja väge ei võida.

Tagasi üles