Juhtkiri: Niipalju siis uuest sillast

Pärnu Postimees. Foto: PP

Pärnu linnavalitsusest tulevate teadete alusel on põhjust järeldada, et uue silla rajamine linna piires üle Pärnu jõe lükkub väga kaugesse tulevikku. Nagu selgunud, ei toeta Pärnusse silla ehitamist lähema seitsme aasta jooksul ükski Euroopa Liidu struktuurifondi meede. Pärnu abilinnapea Romek Kosenkranius avaldas Pärnu Postimehe veergudel küll lootust, et kuigi struktuurifondide silla ehitamise meedet ei ole, võib see avaneda Euroopa Liidu seitsme aasta pikkuse eelarveperioodi jooksul, nagu Lottemaa puhul juhtus.

Paraku on see äärmiselt õrn lootus. Lottemaa puhul teadsid tegijad, mida nad täpselt tahavad ja kuhu nad seda tahavad, ning olid nii ise kui teiste asjaomaste institutsioonidega veendumusel, et seda on vaja. Pärnu uue silla puhul puudub üksmeel, kuhu silda on vaja, millist silda on vaja ja selleski, kas seda üldse on vaja.

Kosenkranius avaldas Pärnu Postimehele, et struktuurifondide linnalise meetme abil võiks suvepealinn rikastuda jalakäijate silla võrra. See ühendaks jõe vasakkallast ja Raba tänavat. Kuid nüüd, kui aastaid on kõneldud vajadusest vähendada tipptundidel pudelikaelaks muutuva Kesklinna silla liikluskoormust autode ja busside võrra, poleks jalakäijate sild kui pool muna paraku parem kui tühi koor. Jalakäijate ja kergliiklejate liiklemine läheks küll mõnevõrra mugavamaks ja põnevamaks ning linnapilt kindlasti rikastuks, aga praktilisest seisukohast tõuseks tulu napilt. Niisiis on Pärnu lõhkise küna ees ehk olukorras, et silda justkui tahetakse ega taheta ka, ent isegi kui tahetakse, ei saa.