Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2014/05/29/3071064t1hadab.jpg)
Pärnu Raeküla koolis on saanud tavaks pidada avastuslikke õppetunde väljaspool koolimaja. Sel korral võtsime aga ette veelgi suuremalt. Nimelt on koolis viimastel nädalatel käimas klassiõpetajate eestvedamisel projekt “Läänemeri õppeainete lõimingus“.
Projekti raames on õpilastele planeeritud väga mitmekülgseid tegevusi, mille käigus uuritakse Läänemerd läbi ja lõhki. Raeküla kooli laste kõrval oleme kaasanud tuleval aastal meie koolivendadeks ja -õdedeks saavaid Koidula gümnaasiumi õpilasi. Nii meisterdasid meie noorimad projektis osalejad jupikest Läänemerest ja selles elavaid kalu. Pisut suuremad aga kirjutasid jutte Läänemere imekaladest ja kunstitunnis valmisid taaskasutusmaterjalidest Läänemeres elavad võõrliigid – peamiselt laste ette kujutatud tulnukkalad.
Ka käisid õpilased merd maalimas. Loodustundides keskenduti pildis, kirjas ja mängudes ikka Läänemerele. Kuuendad ja viiendad klassid külastasid keskkonnahariduskeskuse veeteemalisi programme. Ees ootab veel hulk põnevaid tegemisi.
26. mai hommikul startisid kooli eest bussid Kabli ja Varbla looduskeskuse poole, kus ootasid õppeprogrammid “Maalt merele ja merelt maale“ ning “Jäljed Läänemerel“. Kuidas on veel parem õppida kui teemas olles, käega katsudes ja ise kogedes. Seda võimalust meile looduskeskustes pakuti. Loomulikult oli parim näitvahend ja õpetaja peategelane Läänemeri ise.
Kabli suutis sealseid õppureid üllatada sellega, et tavapärase roheka tooni asemel võttis meid vastu hoopis kollasetriibuline Läänemeri. Nimelt oli randa kandunud hulgi mändide õietolmu ja see pakkus meile imelist värvidemängu. Peale üllatava merepildi saime tundma Läänemeres elavaid karpe. Suur oli laste üllatus, et nii mõnigi sellistest mereelanikest kõlbab patta panna.
Uudne oli teadmine, et Kabli randa jõuab olmeprügi Lätimaalt, sel kombel toimub vee liikumine ja mere puhastumine, ent ka rannajoone reostumine.
Kohalikud konnad andsid meile tasuta kontserdi – tõsi, esialgu tundus lastele, et moosekantideks on pardid. Lähemal uurimisel selgitasid julgemad tõe välja.
Varbla aga võlus tulijaid oma hunnitu kiviranna ja liival õitsevate merikapsapuhmastega. Ees ootasid põnevad katsed, mille käigus said lapsed teada, et Läänemeri on lausa magedamaitseline, võrreldes oma kaugemate ja suuremate sugulastega. Õpilased said ülevaate, kuidas abistatakse Läänemere loodust reostuse korral, ja teadmise, et meie ühine kodumeri on väga õrn ja habras terviklik ökosüsteem, mida on lihtne hävitada.
Tulemas on muuseumikülastused ja reis Kihnu, sest mis on üks Läänemere uurimine ilma saarel käimata.
Oluline on ju tunda oma naabrit. Sellist suurt ja võimast, mis võib hetkega hukutada, annab inimestele tööd, katab meie toidulaua ja on ammendamatu loomeallikas kunstnikele, luuletajatele, käsitöömeistritele ja muusikutele. Meile aga mitmekülgne õpetaja, ainult teda peab mõistma sõnadeta.