Raul Allikivi: Eesti maine on Jaapanis kui valge lõuend, millele saame joonistada, mida tahame

Foto: Ardi Truija

Voltveti mõisa häärberi saali kohtumisele kodukandi rahvaga jõuab Raul Allikivi minut minutisse, nii et kellaviietee vestlusõhtu juht Piia Kajando võib naeratuse taha peidetud närvi kirsiõitega kaunistatud ruumis vabaks lasta. Eesti ja Aasia majandussuhete arendaja, Aasia programmi kui esimese riikliku tegevuskava koostaja, majanduspoliitik, rahvusvaheliste suhete magister, Kilingi-Nõmme gümnaasiumi hõbemedaliga lõpetanud peategelane on kohal. Lai naeratus näol, sinised mugavad reisibotased jalas, võtab ta istet ja räägib tõusva päikese maale sattumisest ja majandussuhete liikumisest Eesti-Aasia suunal. Järgnevad paar tundi jutti on publik üks suur kõrv. Pärnu Postimehe usutlusele vastas Raul Allkivi e-kirjaga.

Kuidas üks Kilingi-Nõmme mees Jaapanisse sattus?

Kuidas elevanti külmkappi panna? Võta elevant, tee külmkapi uks lahti ja pane elevant sisse. Jaapanisse sattumine ei olnud samuti kuigi keeruline: oli huvi, otsisin võimaluse, läksin. Esialgne huvi tekkis, kui lugesin ristsõnaajakirjast Murakas järjejuttu ninjadest. Huvi laienes Aasia majandustele, Eestitki on “Balti tiigriks” kutsutud. Mind huvitas, mis asjad need “Aasia tiigrid” on.