Mailis Reps: Maagümnaasiumid ei tohi reformidele jalgu jääda

Mailis Reps. Foto: Peeter Langovits

Eesti hariduselus on vaja rahulikult kaalutletud muutusi, kuid kindlasti mitte hästi kõlavaid, loosunglikke reforme. Kummastav on kuulda, et põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse puudustele tähelepanu juhtimine on uuenduste vastu seismine.

Haridus- ja teadusministri Tõnis Lukase koolireformi iseloomustab läbimõtlematus ja analüüside puudumine. Kas tänapäeva süsteemis on kõige teravam valupunkt väikesed maagümnaasiumid? Kas maakoolide sulgemise sotsiaalseid tagajärgi on analüüsitud? Kas lastele võimaldatakse ligipääs haridusele ühiselamukohtade, õppetoetuse ja koolitranspordiga? Kas uuendatud gümnaasiumide loomiseks leidub riigieelarves raha?

Seadus sõnastab mitu valdkonda lubamatult üldiselt ja jätab haridusministrile liiga suure vabaduse seadust oma määrustega sisustada. Keskerakond ei saa anda mandaati ministrile haridusreformiks, mille sisu ega tegelik kulu pole teada.

Väike- ja keskmiste koolide kaitseks

Peaminister Andrus Ansip teatas Vikerraadios, et kodulähedases väikeses gümnaasiumis ei ole võimalik lastel saada head haridust. Peaministri sõnutsi on Eestis paraku küllaltki väikseid gümnaasiume, kus õpilastele jäetakse mulje, et nad omandavad hariduse, aga tegelikult kulutavad oma õppimise aja ära, ilma et nad hariduse saaksid. Peaminister leidis, et kui paralleelklasside arv on väike, ei ole erialaõpetajate palkamine Eesti maksumaksjale jõukohane.

Kolme õppesuuna nõuet on haridusminister, -ministeeriumi ja koolide esindajad tõlgendanud väga erinevalt. Seadusega kaasneb oht, et minister Lukas sunnib koolivõrgu korrastamise ja riigigümnaasiumide loomise sildi all sulgema ligi 100 gümnaasiumi, mis enamjaolt asuvad maapiirkondades.

Miks me kaitseme väikseid ja keskmise suurusega koole nii maal kui linnas? Kindlasti loob kodulähedus sideme kooli ja kodu vahel. Eriti oluline on see probleemsete kodude ja õpilaste puhul. Kool tunneb ja teab oma piirkonna inimesi ning nende muresid. See annab võimaluse lahendada probleeme kiiresti ja koostöös leitakse igale juhtumile parim lahend.

Kui vanematel pole materiaalseid vahendeid või soovi last kaugemale kooli saata, võib ta kodu lähedalgi omandada hea hariduse, tihti just individuaalse lähenemisega. Keskerakond seisab maakoolide säilimise eest. Igale lapsele peab säilima võimalus kooliharidust saada oma kodukohas.

Opositsioon loodab arutelu jätkumist

Kohalike omavalitsuste praegune rahaline baas ja põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse rakendamiseks eraldatav 0 krooni räägivad enda eest. Kas seetõttu on meie kui opositsioonijõu ülesanne minna retoorikaga kaasa? Ei, meie ülesanne on juhtida tähelepanu asjaolule, et vähemalt seletuskirjas tuleb välja tuua, mida uue seaduse ja õppekava rakendamine nii riigile kui omavalitsustele maksma läheb.

Olukorras, kus tööta on ligi viiendik tööjõulistest elanikest, on tõesti raske uskuda, et kõik eesmärgid on homme saavutatavad, kuid seda tuleb siis seaduses kajastada.

Seaduseelnõust jäi kahjuks välja nii lasteaialaste kui gümnaasiumiõpilaste toitlustuse riigitoetus. Tasuta koolitoidu laiendamine koolieelikute ja gümnasistide suhtes on kriisi ajal olulisem kui tavaliselt. Paljudele lastele on see ainuke soe toit päevas ja lastearstide mure laste alatoitluse pärast on meile juba teada.

Erivajaduste märkamine ning laste ja lastevanemate nõustamine nii enne kooli kui koolis on kindlasti ülitähtis. Logopeedide, psühholoogide, sotsiaalpedagoogide ja eripedagoogide teenuse tagamine lastele on uues seaduses positiivne nõue, kuid kahjuks ei saavutanud me olukorda, et spetsialistide palgad oleksid riikliku palgafondi osa. Nii oluliste spetsialistide tunnustamine võrdselt ülejäänud pedagoogidega on väga vajalik!

Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusesse ei tulnud sisse pikapäevakoolide loomist. Pikapäevakool on kool, mis avab põhikooli õpilasele uksed pärast tundide lõppu. Aitab õpilasel ära teha kodutööd ja toetab ainealaselt, kui selle järele on tarvidus. Arendab eri huvitegevuse kaudu lapse huve-andeid. Vähe oluline pole turvaline arendav keskkond lapsevanema tööpäeva lõpuni. Pikapäevakool kui süsteem on enam kui pikapäevarühm, sest Põhjamaades on selgelt näha, et süsteemi puhul kohandatakse kogu koolipäev ümber. Väikese lapse koolitunnid ei hakka varakult (uksed on vajadusel lahti), vaid jaotatakse ühtlaselt päeva peale. Usun, et koolide kaupa jõuab selline süsteem Eestissegi, sest põhjanaabrite kogemus näitab selle eeliseid.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse arutelud näitasid paljude murede puhul ühisosa, kuid joonistasid välja eri arusaamadki. Dialoog on väga oluline ja loodan, et selle eelnõu vastuvõtmisega arutelud hariduse üle ei vaibu.