Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2017/11/13/7308253t1hcaea.jpg)
/nginx/o/2014/06/03/3085916t1hd00d.jpg)
Maikuu viimased kümme päeva kujunesid Pärnu lahes süngeks, kuna meri uhtus Pärnus ja Valgerannas kaldale erakordselt palju lõpnud kalu, iseäranis ahvenaid. Eri hinnangute kohaselt korjati randadest kokku ja viidi väetiseks kaks kuni kolm tonni kalu, sekka kümneid hülgekorjuseid.
Teadlaste, kalurite ja kalakaitseinspektorite kommentaaridest sellele süngele nähtusele koorus tosin tegurit, mis võisid Pärnu lahe vee-elustikus tänavu sellise kaotuse esile kutsuda.
Aeg, heitlikud ilmad, tindimõrrad
Kalade ja hüljeste hukkumine ja kaldale uhtumine on igakevadine probleem, kuid tänavu juhtunuga sarnast kalade hukkasaamist ei mäleta aastakümneid kaluriametit pidanud mehed ega veerandsada aastat Pärnu mereelustikku uurinud ihtüoloog Heli Shpilevgi.
Shpilevi hinnangu kohaselt võimendasid igakevadist kurba nähtust seekord ekstreemselt vaheldunud soojad ja külmad ilmad.
Õhutemperatuuride kõikumine oli tänavu mais tõesti erakordne. Näiteks 26. mail tõusis õhutemperatuur Eestis kohati 30 kraadini, et 28. mai öösel langeda paiguti nulli lähedale, Pärnumaal kolme kuni kaheksa kraadini.
Ilmateenistus teatas, et ainult tänu pilvisusele ei langenud õhutemperatuur sel ööl kraadiklaasi miinuspoolele.
Kõrge õhutemperatuur soendas vett madalasse Pärnu lahte voolavates jõgedes, samuti merevee ülakihis, nii et mereinstituudist saadud teabe kohaselt kõikunud lahevee temperatuur nelja meetri sügavuseski 11 kraadist 19 kraadini, millest viimane on kaladele, eriti kudevatele ahvenatele ja kalade noorjärkudele eluohtlik.
“Vee temperatuur mõjutab otseselt kalade ainevahetust ja elutegevust laiemalt,” sõnas Shpilev. “Kui vee temperatuur kõigub sellises ulatuses, pole ime, et kalade tervis üles ütleb. Liiatigi on ahvenad kudeajal niikuinii nõrgemad.”
Kalad pole samal ajal siiski nii lollid, et soojas vees end aeglaselt hautada, ja ujuvad võimaluse korral külmemat vett otsima, mida ei saa aga teha kalurite võrku sattunud kala.
Kui meres oli veel tindipüügist jäänud väiksesilmalisi mõrdasid, püüdsid need alamõõdulist ahvenatki ja kui kalurid need paadis nõuetekohaselt välja sorteerisid ja merre tagasi lasid, ei tarvitsenud paljudel isenditel olla piisavat energiavaru, et jääda ellu.
Kaluritelt ei saa nõuda, et nad sellisel ekstreemsel ajal kaks korda päevas mõrdasid tühjendaksid. Niigi käisid paljud kalurid öösel püüniseid tühjendamas, et loomus soojade ilmade kiuste müügikõlblikuna kaldale saaks.
Kalade enesetapp
Shpilev nimetas üht looduse seletamatut vingerpussi, mis samuti võis juhtuda.
Nimelt on ahvenad võimelised ektreemsetes oludes end parvedes kollektiivselt tapma, võttes üksteise uimedest kinni, grupiti merepõhja vajudes ja seal vaikselt kooldes.
“Isegi mingi viirus ei pea seda põhjustama, lihtsalt hoiavad üksteisest kinni ja surevad,” sõnas Shpilev.
Mereinstituudi akvalangist, kes käis Pärnu lahe merepõhja uurimas, nägi põhjas surnud kalu, kuid kuna nähtavus oli vees mudahõljumi tõttu ainult kümmekond sentimeetrit, ei saanud ta olukorrast fotosid teha ega seda filmida.
Võõrliigid ja mürgid
Kalurid kahtlustasid, et üks põhjus, miks kalad nõrgaks jäid, on viimastel aastatel merre sattunud võõrliigid, nagu sabaloom ja mudakrabi.
Shpilev kinnitas nende kahe võõrliigi olemasolu Pärnu lahes, kuid välistas, et need võiksid merd mürgitada.
“Cercopagis pengoi ehk nõndanimetud sabaloom põhjustab mõrdade ummistumist ja võib halvendada kinnipüütud kalade olukorda mõrras, eriti kui mõrralina külge jäänud loomad hakkavad surema ja lagunema,” sõnas Shpilev. “Aga see loom on arvukas suvel, kindlasti mitte varakevadel.”
Kalurid vihkavad sabalooma, sest peale mõrralina ummistamise haiseb loom hirmsasti.
“Harrise mudakrabiks kutsutu on tegelikult harilik rändkrabi, kes elab ja paljuneb riimvees,” sõnas Shpilev. “Algselt on ta pärit Põhja-Ameerikast, Pärnu lahte ilmus alles hiljuti, esmaleid on aastast 2011.”
Teadur rääkis, et ränd- või mudakrabi on kohatud isegi Pärnu jões.
“Rändkrabi on toiduks mõnele meie veestiku kalaliigile, olles samal ajal ise röövtoiduline ja konkurent kaladele merepõhjas elavate selgrootute söömisel,” täpsustas ihtüoloog. “No ei ole mudakrabi mürgine ja ei saa teda süüdlaseks teha praeguses ahvenate ja hüljeste suremises!”
Veepuhatusjaam ja äike
Hädas on osutatud Pärnu veepuhastusjaama poolegi, et nende Vana-Pärnu rannast nelja kilomeetri kaugusel merre avanev väljalasketoru lekib ja asutus on kasutusele võtnud uued keemilised vahendid elanikke häiriva haisu neutraliseerimiseks.
Pärnu Vesi ASi tehnilise teeninduse juht Roman Vaba kinnitas, et reovee puhastusjaama väljalasketoru ei leki.
“Samuti ei kasutata puhastusjaamas keemilisi aineid reovee või setete haisuvabaks muutmisel,” teatas Vaba. “Fosforiühendite kõrvaldamiseks on alates 2007. aastast kasutusel raud(III)sulfaat, mille doseerimisel viimastel aastatel muudatusi tehtud ei ole.”
Kutseline kalur Urmas Margus tõi kalade surma ühe võimaliku põhjusena äikest.
Aastate eest juhtunud tema silme all lugu, kui vaimõrda löönud pikne, nii et mõrravai lennanud pilbasteks. Kalurid olnud paadiga vaevalt sadakond meetrit eemal.
“Kui läksime pärast mõrda nõudma, olid kalad püünises surnud ja keenud,” meenutas Margus harukordset juhtumit.
Seega tuleb tänavukevadises kalade hukkumises peaasjalikult süüdistada heitlikku ilma, millele õnnetul kombel aitasid kaasa kalurite mõrradki.
Kui mõrrad alamõõdulisest loomusest ja prügikaladest merre tühjendati, ei jäänud paljud kalad soojast veest nõrgenenud tervise tõttu elama.
Kalateadlaste kinnitust mööda polnud kalade suremine siiski nii ulatuslik, et seda võiks klassifitseerida looduskatastroofiks ega isegi mitte kalastikule osaks saanud korvamatuks kahjuks.
Hüljeste hukkumise ulatus polnud tänavu erakordne, ehkki oli arvukas.
Näiteks Jõõpre põhikooli direktor Mati Sutt, kes õpilaste abiga korraldas kalaraibete ja hülgekorjuste koristamist Valgerannas, kinnitas, et mullusega võrreldes oli lõpnud hülgeid tänavu rannas vähem.