Surm ei ole leebe
Sõna "ohjajoodik" pole olemas (ma nimelt tundsin Eesti üht viimastest voorimeestest). On "roolijoodik", mis peab tähistama inimest, kes istub rooli või juhtraua taha kõrgemate kraadidega, kui tal võiksid olla õla peal pagunitena. Joodik on krooniline alkohoolik, parm, nagu ütleb rahvasuu.
17aastane nooruk Taimeaia peatuse kohal Hummuli ja Valga linna vahel ning 18aastane noormees Võru ning Põlva vahel ei saa veel parmud olla. Ometi sõitis esimene jaanipäeva hommikul surnuks kolm inimest ja haiglasse veel kolm, sealhulgas enda. 26. juunil põhjustas teine avarii, milles kannatada sai viis inimest. Ei ühtegi rauka, kõik kokkuvõttes noored. Purjus olid mõlemad roolisistujad.
Mida ütleb nende juhtumite kohta karistusseadustik koos prokuröride ja advokaatide ning kohtunikega, ei tea. Seda, kas kannatanud paranevad tervenisti või osalt, ütleb pärast arstide jõupingutusi elu. Isiklikult arvan, et ei meie põhikooli- ega gümnaasiumiharidus ütle alkoholi kohta midagi, nagu ta on vait autode ehituse, roolivalitsemise ja teede profiili kohalt. Kui noor elu ei lõpe kalmuaias enne gümnaasiumi küpsustunnistust parandamatu haiguse, vaid purjuspäi rooliistumise tõttu, on surm nobedam kui haridusreform. Elud jäävad ära.
Keskerakond on pannud ette, et Tallinnas tuleks õpetada Eesti Vabariigi pealinnas käitumist. Kooliprogrammi raames pole see võimalik juba ajaliselt, sest tunde tuleks anda vähemasti neljas keeles: eesti, vene, soome ja inglise omas. Küll on võimalik profileerida bioloogiat ja keemiat nõnda, et mõlema alla kuuluksid nii alkohol kui selle tagajärjed. Piltlikult öeldes: meil õpetatakse rauda rohkem kui rauamaaki, hapnikku rohkem kui oksüdatsiooni varasemas tähenduses ja vesinikku rohkem kui alkoholi.
Samal kombel saab auto pealt õpetada suurt osa füüsikast, pööramata seda sugugi tehniliseks füüsikaks raketiehitajate tarvis. Sisepõlemismootor on tõepoolest praktiline tööriist, aga vähem pole ta termodünaamika alapeatükk.
Keeld ette või hilinenult?
Siinkirjutajal ei sobi pimesi kuulutada karskuse absoluutsust, sest ma pole alkoholist jäägitult loobunud. Kuid alkoholi negatiivse külje esiletoominegi progümnaasiumist peale pole küllaldane, sest ta ei välista järglaste soetamist vanematel, kes mõlemad on alkohoolikud. Selleni välja, et mõlemalt on vanemaõigused võetud.
Keeld ette, kuigi see kohe ei mõju, tähendaks seda, et alkohol (alates käärinud moosist) on välistatud juba sünnijärgselt. Kas meie riigieelarve kavandajad on sellele mõelnud? Ilmselt mitte, sest kuidas see näeks välja suhetes kohalike ja turistide vahel? Alkoholivabad kohvikud olid Eesti Vabariigis enne Teist maailmasõda enesestmõistetavad. Nad võivad olla seda praegugi, aga kui ringisõitja Soomest Eestis tinutada ei saa, ta siia ei tule ja tulud riigikassasse jäävad ära.
Kairos on joomine korraldatud nii, et kohtades, kus alkohol on lubatud, otsustad ise, kas tellid, ja kohtades, kus ta on keelatud, on ta välistatud. Meil oli samm edasi alkoholi müügi keeld õhtul kümnest kella kümneni keskhommikul. Ehkki leidub kohti, kus see keeld on ülekavaldatud, nagu on söögikohti, kuhu minnakse oma kärakaga. Milline võiks olla järgmine samm? Kui me just ei taha Eesti rahva pööramist Muhamedi usku, jääb juhiloa äravõtmisest asendusvõimaluseta ehk rahatrahvist üksi väheks. Auto sul on, kuid joomasena rooli taha istumise tõttu on juhiluba hoiul. Jääd vahele, maksad kuni aluspüksteni.
Ei, ma ei poolda hirmuvalitsust. Aga ei tohi ajada omavahel segamini inimlikku leebust ja surma halastamatust. Sealhulgas õppekavades, kus mina õpetaksin rakkude asemel senisest rohkem praktilist füsioloogiat, näiteks seda, kui kiiresti alkohol toimib ja kui aeglaselt kaob.
/nginx/o/2016/08/15/5723713t1h5f07.jpg)
