Linlased harisid aiamaad võsast välja

“Siin on pinnas ligikaudu meetri jagu täidetud, varem oli võsa ja sopp selle asemel,” ütleb aiandusühistu Tulbi liige Raivo Trofimov. Foto: Urmas Luik

Nõukogude ajal jagati suurtes ja väiksemateski töökollektiivides aiamaakrunte, misjärel õnnelikud linlased andsid maatööle pihta, kuni said teha kurgi- ja porgandipeenraid, istutada mõne õunapuu või marjapõõsa ning silmailuks lilligi.

Pärnu sovhoos linna külje all oli üks neid majandeid, mis piimakombinaadile, gaasikontorile, tarbijate kooperatiivile, masinatehasele, miilitsaosakonnale Kilksamale suvilaruumi tegi. Nii sattus 1985. aastal siia ka Raivo Trofimov, kelle abikaasa töötas piimakombinaadis.

“Võsa ja sopp olid siin, traktorid istusid sees. Hektar anti kätte, see jagati 13 krundiks, 700 ruutu igaühele. Selle maja koha peal oli suur tiik, kus ujusid kaanid ja pilliroog vohas kaldas,” seletab Raivo kesk ühtlaselt rohetavat niidetud õue, mida kaunistavad oskuslikult pügatud õunapuud, suur püsilillede klump ja aiaveeres kasvuhoone.