Perekonnatoimingutele kulub nüüd rohkem aega

Tänasest sõlmib ja lahutab abielu notargi. Foto: Ants Liigus

Tänasest kehtiv perekonnaseadus lubab muu hulgas abielu sõlmida ja lahutada notaril, kaotab sünnitunnistused senisel kujul ja lubab alaealistel abielluda vaid kohtu loal.

Miks peaks keegi tahtma notari juures abielluda? Pärnu notari Lagle Lindre arvamust mööda võiks eelistada abielu sõlmimist ja lahutamist notari vahendusel, kui soovitakse saada põhjalik ülevaade seaduses sätestatud õigustest-kohustustest, tagada omavaheliste kokkulepete seadusele vastavus ja nende hilisem täidetavus.

Kuigi abielu sõlmimise kinnitamisel on abiellujate nõustamise kohustus perekonnaseisuametnikel, on abieluvaralepingut võimalik sõlmida ainult notariaalselt tõestatud vormis ning perekonnaseisuametnikud ei saa abiellujaid vajadusel nõustada muudes olulistes küsimustes, näiteks pärimis- ja äriõigus ning muud õigusvaldkonnad," selgitas Lindre. „Samal ajal pole notaril kohustust teha abielu sõlmimisest pidulikku tseremooniat, see on kokkuleppeline."

Abielu lahutamise kinnitamine notari vahendusel oleks mõistlik, kui abikaasadel puuduvad omavahelised vaidlused, kuid seoses abielu lahutamisega on tarvis notariaalselt vormistada vara- või ülalpidamise kokkulepped.

Maavalitsuses abielu sõlmimisel tuleb tasuda riigilõivu 300 ja lahutuse korral 400 krooni. Notaritasu abielu sõlmimise või lahutamise kinnitamise eest on 1000 krooni, peale selle käibemaks.

Toimingute eeldatavat ajakulu on Lindre sõnutsi veel raske hinnata. „Arvestama peab, et abiellumisavalduse esitamisel tuleb valida varasuhe. See eeldab avaldajate nõustamist ja perekonnaseaduses sätestatud abielu õiguslike tagajärgede, sealhulgas ülalpidamiskohustuste selgitamist notari poolt," rääkis ta.

Samuti pole Lindre hinnangul välistatud, et abiellujad vajavad nõustamist muudes valdkondades (näiteks pärimisõigus), mis tingib tulevikus lisanduvad notariaaltoimingud (näiteks abikaasade vastastikune testament).

Varasuhe paika

Varasuhe saab abiellumisavaldust täites kohe paika panna ka maavalitsuses avaldust täites. Valikuid on kolm: ühisvara, vara juurdekasvu tasaarvestus või lahusvara, rääkis Pärnu maavalitsuse kantselei rahvastikutoimingute talituse juhataja Liis Rausk.

Kui valik tehakse põhjalikult kaalumata või tekib tulevikus soov valitud suhet muuta, saab tulevikus varasuhet muuta vaid abieluvaralepinguga. On üsna loomulik, et enamik abiellumissooviga noortest pole mõelnudki, kuidas edaspidi oma vara käsutada või mida need kolm varianti kaasa toovad.

Kui abielluda soovib alaealine, ei saa ta seda enam teha vanema nõusolekul, vaid peab kohtus enda teovõimet enne laiendama.

Uus on seegi, et pärast abielutseremooniat ei anta paarile abielutunnistust, vaid perekonnaseisuametnik läheb kabinetti andmeid arvutisse kandma ja prindib siis A4-formaadis abielutõendi.

Hooldusõiguse määramine

Sünni registreerimisel peavad abielus mitteolevad vanemad valima, kuidas jaotatakse lapsehooldusõigus: kas see jääb mõlemale või vaid ühele.

„Hooldusõigus tähendab, et see vanem saab teha tähtsamaid otsuseid lapse elus, näiteks otsustada, missugusesse kooli laps panna," selgitas Rausk.

Kui üks vanematest on hooldusõiguseta, ei tähenda see, et tal pole õigust lapsega suhelda ega kohustust teda üleval pidada.

Omavalitsustes töötavatel perekonnatoimingute ametnikel on samuti kohustus selgitada, mida hooldusõigus endaga kaasa toob, kuid mõistlik oleks selle lapse tuleviku suhtes üliolulise otsuse plussid ja miinused endale varakult selgeks teha.

Abielus vanematele on lapse hooldusõigus ühine. Uus on täna kehtima hakkavas seaduses abielus vanematele see, et kui lapse sündi läheb registreerima vaid üks, peab tal olema kaasas teise vanema lihtkirjalik nõusolek lapse nime kohta.

Vanemad, kellel seni olid lapse suhtes vanemaõigused, saavad automaatselt ühise hooldusõiguse.

Kirjalik avaldus

Iga toiming algab kirjaliku avalduse täitmisega. „Seni piisas sünni registreerimiseks suulisest avaldusest, selgitas Rausk.

Avaldus tuleb täita eesti keeles. Ühtlasi peavad perekonnatoiminguid teha soovivad inimesed esitama kõik asjakohased dokumendid: sünnitunnistused ning abielu sõlmimist või lahutust tõendavad dokumendid. Kui toimingud on sõlmitud Eestis ja kantud rahvastikuregistrisse, pole enamasti muret. Küll võib probleeme ja viivitusi tekkida välismaal sõlmitud toimingute puhul, mis pole rahvastikuregistrisse kantud.

Uudne on, et nüüd ei saa alaealine lapsevanem enam üksi avaldust esitada. Tal tuleb lapse sündi registreerima tulla koos oma vanemate ja sündinud lapse seadusliku esindajaga - eestkostja või eestkostja määramiseni eestkostja ülesandeid täitva kohaliku omavalitsuse esindajaga. Alaealine ema-isa saab oma lapsega seonduvad asjatoimetusi ise teha, kui tema teovõimet on kohtus laiendatud.