Paavo Pihelgas: Omad vitsad peksavad

Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Pärnu Postimehe 2. mai numbris ilmus Jaanika Rannula kirjutis “Elust ja ööst Pärnus”, mille võiks kokku võtta tõdemusega, et talle meeldib suvine möll, ja tema soovitusega, et kes asju teisiti näevad, võiksid minema kolida. Missugune koostöövalmidus! Nagu taolistel puhkudel ikka, oli kirja juures ununenud viidata, et autor ei ole mitte niisama arvaja, vaid Maarja-Magdaleena gildi tegevjuht.

Minu eredaim gildiga seotud mürateemaline mälestus pärineb möödunud aasta hingedepäevast. Rahvakalendri ühel tuntumal, vaikusele ja kadunute meenutamisele pühendatud õhtul korraldati Steineri aias ja selle ümbruses “Vana linna pidu”, mille finaalis laulis külmast käheda häälega nooruk moondumiseni ülevõimendatult kubemekarvade mahaajamisest.

Ebaviisakale käitumisele selgitust küsides ainult silmi pööritada ja avaldada imestust, kas tõesti tunneb eesti kultuur niisugust tähtpäeva. Tunneb!