Eesti kauaaegseima linnapea järeltulijad astusid esiisa jälgedes

Pärnu linnapea Oscar Alexander Brackmanni büsti juures, mille autor on skulptor Mati Karmin, seisavad tema lapselapselapsed (vasakult) Rolf, Gerhard ja Alexander Brackmann, Hilger Hautmann, Arno Brackmann ja Klaus Seelenbrandt. Foto: Urmas Luik

Saksa täpsusega sisenesid eile hommikul kell kümme Pärnu linnakodaniku majja Eesti kauaaegseima linnapea, 37 aastat ametis olnud Oscar Alexander Brackmanni järeltulijad, kellest noorimad esindavad viiendat põlve.

Pärnu linnakodaniku maja perenaine Hilja Treuberg tutvustas väljapanekut rõhuasetusega 1879. aastal linnapeaks valitud Brackmanni tegevusele.

Saksamaal Müncheni, Bonni ja Kölni vahel pillutatud suguvõsa 14 esindajat, kes esimest korda omavahel sellisel reisil kokku said, kuulsid muu hulgas, et nende eelkäija keeldus linna aukodaniku nimetusest. Öeldes, et ta ei soovi seda oma eluajal.

Kuigi ligi nelja aastakümne pikkune tegevus seda väärinuks, sest just Brackmanni ajal algas linna parkide ja puiesteede plaanipärane rajamine ning ehitati mudaravila.

Pärnu linna aukodaniku nimetus jäigi juristiks õppinud Brackmannil saamata. Selle eest saab aga võõraski 100 aastat hiljem aimu tema panusest kas või Ringi 3 bussijaama hoonele kinnitatud puulõikes tahvlilt, mis kinnitab, et aastatel 1841-1927 elanud mees nägi arengut väga kaugele ette.

Elevus hansatoas

Linnakodaniku maja teisel korrusel laoruumist väljaehitatud saalis vaatas Oscar Alexander Brackmann kullakarva raamitult portreelt kunstniku maalitud silmadega, kuidas tema ja kaupmeestest Schmidtide suguvõsast pärit abikaasa järeltulijad kuulsa esivanema jälgi ajavad. Nagu näiteks Brackmanni nime otsesed edasikandjad, lapselapselapsed jurist Gerhard, kaupmees Arno ja arst Alexander, aga ka diplomeeritud insenerid Rolf, Hilger ja Klaus.

Tähelepanuväärne seik kinnitab, et Brackmann oli ainus sakslasest linnapea, kes Tsaari-Venemaal säilitas nii pikalt oma ameti.

"See asjaolu viitab temale kui selgepilgulisele, hea majandusliku vaistu ja perspektiivitundega linnajuhile," märkis Treuberg. "Samuti kõneleb see heast meeskonnatööoskusest ja diplomaadivõimest, mis aitasid tal hoida linna majanduslikult ja poliitiliselt keerukatel aastatelgi kindlas suunas arenevana. Temaaegsed tegemised räägivad vastutustundest linna kaugema tuleviku ja järgnevate pärnakate põlvkondade ees."

Suguvõsa Pärnusse sõidu eestvedaja, Brackmanni pojapojapoeg õigusteadlane Gerhard Brackmann tegi sissekande linnakodaniku maja auraamatusse.

Raekoja jaheduses

Pärnu linnavolikogu esimees Cardo Remmel pühendas väärikatele külalistele pooltunni ja pälvis naerupuhangu vastuseks küsimusele, kas saabunuil on ettepanekuid linnavolikogule.

Ettepanekuid ei olnud. Selle asemel pani suvelõõsast raekoja jahedusse pääsenute kõrvu kikitama Treubergi jutt, et maja selle osa, kus töötas linnavalitsus, on ehitanud rikas kaupmees Harder. Samas on ööbinud Vene tsaar Aleksander I ja hoone ruumide ümberehitamisega lõhuti välja suur kapp, milles nõukogude ajal hoiti Moskva kõrgete ametnike moosimiseks vajalikke jooke. Ja muidugi rääkis volikogu esimees Pärnu linna tänapäevast, põgusalt küll, kuid ladusalt.

Tants peeglisaalis

Raekojast tõttasid Brackmannide-Schmidtide nooremad põlvkonnad Pühavaimu tänavale, et oma silmaga kaeda, milline näeb välja Pärnu vanemate ja värvikamate arhitektuurimälestiste hulka arvatud ja Hans Schmidti asutatud kaubakontor, hilisem Schmidti kaubamaja, mille omaniku perest kositud nooriku järgi hargnebki suguvõsa.

Põneva välis- ja siselahendusega hoones töötab Pärnu Kunstide maja, mille direktor Tiit Erm rääkis säravi silmi, kuidas ligi 800 last seal oma kunsti- ja muusikaannet arendavad. Tema sõnade kinnituseks sebisid trepist alla tantsutunnis käinud piigad ja kitarriklassist kostis pillihääl.

"Proua Barbara Schmidt on meid külastanud väga palju, olen talle ja teile tänulik selle eest, et pool katusest, mis oli väga halvas seisus, on korda tehtud," rääkis Erm ja jagas omaaegses söögitoas, praeguses nõupidamiste ruumis maja tutvustavaid trükiseid.

Inspireerituna ajaloolise, esivanematega seotud maja õhustikust, keerutasid Arno Brackmanni tütred Katharina ja Theresa ehk kuulsa linnapea viies põlv peeglisaalis paar tantsutuuri.

Helde oli annetega inimeste vastu linnapea Brackmanngi, näiteks võime talle tänulikud olla selle eest, et Reiu metsavahi lasterohke pere üks poegi Mihkel Lüdig sai õppida Moskvas ja Peterburi konservatooriumis ei kellegi muu kui linnapea toetusel.

Tuba lindudele

"Selles majas Brackmann elas ja siin ta ka suri," nentis ajaloolist retke linnasüdames juhtinud Hilja Treuberg, kelle juttu tõlkis saksa keelde Anu Juurimaa linnavalitsusest, peatudes Pärnu bussijaama veidi narmendava roosa värviga kaetud maja ees.

"Tal oli üleval, teisel korrusel üks tuba ainult lindudele," mainis keegi Brackmanni nime edasikandjatest ja kõik ajasid kaela õieli, aimamaks selle toa valgeks värvitud raamiga akent.

"Liigub jutt, et linnapea abikaasa tahtis mehe matta nii, nagu ta suri - öömütsis. Sellepärast ei avatudki tema kirstu, ühelgi pildil ei ole selle kaas valla," rääkis Treuberg, kellele kinkis suguvõsale ajalehe Baltische Post Pernau 1927. aasta veebruarinumbri, mis oli pühendatud armastatud meeri siitilmast lahkumisele.

"Perekonnas on teada, et Oscar Alexander oli Pärnu linnapea, väga armastatud ja tegi palju linna heaks, aga täna kuulsime siin küll esimest korda, et ta pandi kirstu öömütsiga," nentis Gerhard Brackmann ja leidis oma lähedastega arutades, et tõepoolest, ühtegi seda rahva hulka levinud juttu ümberlükkavat fotot neil ei ole.

Aga kindel on, et ajalehe kirjelduse järgi valitses linnas lein. Raekojal ja linnamajadel olid lipud pooles vardas ning rahvast oli tänavail teda ära saatmas murdu. Esimese pärja Alevi kalmistul rahvasuus Oskar I-seks kutsutud linnapea kalmule asetas tollane Pärnu linnapea Oskar Kask, keda rahvas kutsus Oskar II-ks.

Brackmanni isik ja tegevus Pärnu huvides seisid kõrgemal poliitilistest kirgedest ja rahvuslikest eelarvamustest, sellest pärnakate lemmikuks olemine ja püsimine meeles nüüdki.

Kuninga tänava põhikool, omaaegne Pärnu poeglaste gümnaasium, on hoone, mille ajalukku on jäänud see päev, kui Oscar Alexander Brackmann seal linnavolikogu 45 liikme poolthäälega ehk ühehäälselt Pärnu esimeseks linnapeaks valiti, vaadates meeride järjestust Vene impeeriumis kehtima hakanud linnaseaduse järgi.

Ajalooline saal

Kuninga tänava põhikooli direktor Urve Krause rääkis uhkusega majast, milles ülejäänud Eesti aja- ja kultuurilukku jäänute kõrval on õppinud Eesti esimene president Konstantin Päts.

Meenutuseks külaskäigust paari viimase aastakümnega järjepidevalt kujundatud koolimajja jäi Brackmanni järeltulijatele hoonest graafiline leht. Külalisteraamatus on auväärsed allkirjad nendelt, kelle perenimi Brackmann on kandunud põlvest põlve.

"Pärnu on väga moodne, siin on palju restaureeritud ja rannas on palju muutunud," nentis kuulsaima linnapea lapselapselaps Gerhard Brackmann, kes saab võrrelda arengut 1990. aastatel siin käies saadud muljetega. "Pärnust on saanud õige turistide linn ja hea meel on tõdeda, et kuurordi väljaehitamise mõte kuulus meie vanavanaisale."

Pärastlõunal külastasid Brackmannide ja Schmidtide järeltulijad Pärnu linnavalitsust ja seejärel käisid Alevi kalmistul lähedaste kalmudel.

Täna hommikul istutavad nad Brackmanni monumendi juurde iluõunapuuu, jalutavad veel suvepalavas linnas ning sõidavad edasi Saaremaale, et tutvuda ajaloolise Kuressaarega.