Jack White, „Lazaretto“

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: PP

Jack White’i „Lazaretto“ läheb ajalukku kui kõige kiiremini müügile paisatud singel. Ehkki see muljetavaldav tõik lisab samanimelise albumi turuväärtusele palju, annab kauamängiv ise piisavalt põhjust, et see singi ja juustu kõrvale ostukorvi visata.

Irooniline on see, et kuigi White valis Guinnessi raamatusse pääsemiseks välja „Lazaretto“ singlina väljastamise, on see albumi üks nõrgemaid lugusid. Kauamängiva tugevused tulevad välja hoopis lugudes, mis on inspireeritud kantrimuusikast ja kõlavad, otsekui oleks need linti lauldud kusagil räpases kõrtsis viskist kleepuva klaveri saatel.

Parimad näited viskimuusikast on „Temporary Ground“, „Entitlement“ ja „Just One Drink“, mis kannavad mingil moodsal moel edasi johnnycashilikku ülbust ega pelga kantrimuusika juustusema ja klišeelikuma poole käikudega lõbutseda.

Märksõnad

Tagasi üles