/nginx/o/2009/02/02/126742t1h8e83.jpg)
Tänavune David Oistrahhi festival alustab tõestusega, et majanduslikult kasinal ajalgi on võimalik teha suurejoonelist muusikaüritust.
Oistrahhi festival alustab muusikasõprade maiuspaladega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Avakontserdil 5. juulil kell 20 täidab Pärnu kontserdimaja lava pilgeni kolm aastat tagasi asutatud hiigelorkester. See muusikakollektiiv – uus hääl põhjas – koosneb kümne Läänemerd ümbritseva riigi andekatest noormuusikutest, kelle missioon on ajalooliste kultuuriliste erinevuste ületamine, meeskonnatöö ja kommunikatsioon muusikas ja selle kaudu kasvamine täisväärtuslikeks maailmakodanikeks.
Oistrahhi festival on aastaid teinud koostööd Eesti tuntuima – Järvide muusikaperekonnaga. Neeme Järvi dirigeerimise meistrikursustele on lisandunud dirigent Paavo Järvi ja flötist Maarika Järvi meeldejäävad etteasted. Traditsiooni jätkab Neeme Järvi noorem poeg Kristjan Järvi, kes Balti Noorte Filharmoonia asutaja ning kunstilise juhina kontserdil dirigendipulti astub.
Tänavuse festivali esimese solistina tuleb Pärnus kuulajate ette Saksa päritolu, aga New Yorgis resideeriv särava karjääriga tšellist Jan Vogler, kelle mängu kirjeldavad ookeanitagused muusikakriitikud kui „südame salasoppidest purskuvat intensiivset ja palavikulist kõla, mida ohjeldab klassikaline distsipliin ja rikastab otsiva vaimuga muusikaline intelligents“. Vogler esitab koos noorte muusikutega kogu maailma tšellistide armastatuima muusikalise proovikivi - Pjotr Tšaikovski variatsioonid rokokoo teemale ja meie oma heliloojate ajaloolise grand old man’i Heino Elleri imekauni prelüüdi g-moll.
Balti Noorte Filharmoonia esitab veel Soome helilooja Jean Sibeliuse kargelt põhjamaise sümfoonia nr 7 ja lõpetab oma etteaste 20. sajandi ühe kuulsama Vene helilooja Igor Stravinski balletimuusikal põhineva, võimast orkestrit nõudva sakraalselt müstilise ja eepilise suurteosega “Kevadpühitsus” (“Le Sacre du Printemps”), alapealkirjaga „Pildid paganlikult Venemaalt“.