Ühel igahommikusel koosolekul Pärnu Postimehe toimetuses arutasime, mida huvitavat sel suvel lugejale pakkuda. Muu hulgas panin ette, et ajakirjanikud võiksid nii-öelda maski eest tõmmata ja avameelselt kirjutada, mida nad tegelikult elust Eestis ja Pärnus arvavad. Ja andsin lubaduse, et kui selle mõttega vähegi kaasa tullakse, võin teiste ergutamiseks ise otsa lahti teha.
Tellijale
Ise küsin, ise vastan
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kindlaid kaasatulijaid oli kaks, kõhklejaid veel mõni. Nii mul ei jäänudki muud üle kui alustada stiilis “ise küsin, ise vastan” ja loota, et ikkagi leidub kaasatulijaid.