Rattakiivrist. Peaaegu kommentaarideta

Jalgratturi kiiver. Foto: Margus Ansu / Postimees

Sõidan aastas jalgrattaga põhiliselt kergliiklusteedel, aga samuti metsas ja maanteel üle 2000 kilomeetri. Need ei ole tööle ja tagasi kulgemised, tegemist on tervisesportlase trennilaadsete 40–50kilomeetriste otstega keskmise kiirusega 25 kilomeetri tunnis alla, kohati ka 30 kilomeetrit tunnis sõites.

Olen mitte enda süül (koer hüppas ette) üle pea käinud, näinud nii ratturite katkisi päid kui kupli päästnud, aga hoobist pooleks läinud rattakiivrit. Ning pannud kiivri eeskuju andmiseks enamasti ka siis pähe, kui lapselapsega paarisaja meetri kaugusele Raeküla randa sõidan.

Ühesõnaga – mina olen ratta seljas kiivriga. Minu kiiks, kui soovite.